Voval oli sünnitrauma. „Arstid ütlesid pärast Vova sündi, et kaua ta ei ela. Öeldi, et pean ta lastekodusse andma.” Esimesed neli aastat elaski poiss lastekodus ja ema käis tal iga päev külas. Ta otsustas aga poja lõpuks koju tuua, kui nägi, et võõrsil muutus Vova olukord ainult halvemaks. „Olen kõik ise õppinud. Kuidas teha füsioteraapiat, massaaži… Kõike, mida ta vajab.” Ja nii ongi nende elu pea 20 aastat kulgenud. Olga tegeleb Vovaga ööpäev läbi, tema elu keerleb ainult poja ümber. Tööl ta seetõttu käia ei saa. Kuigi tal on endalgi diabeet ja seetõttu 50%-line töövõimekaotus, peab ta vapralt vastu.

Loe edasi, miks kohtu arvates peab isa oma liitpuudega pojale maksma ainult sada eurot kuus.