Taani kuninglikus mereväes Lindormeni nime kandnud ja samanimelisse klassi kuuluv sõjalaev asub Tasuja nime all täitma tuukri- ja toetuslaeva funktsiooni. Laeva saab kasutada ka väljaõppe otstarbeks.

“Tasuja saabumisega suureneb oluliselt meie võimekus toetada erinevaid miinitõrjeoperatsioone- ja õppuseid. Seni on see ülesanne olnud peaasjalikult Admiral Pitka kanda,” ütles mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Peeter Ivask. “Samuti võimaldab laev tõhustada miinituukrite tegevust.”

Tasuja on ehitatud Taani Kuningriigis asuvas Svendborg Vaerft’i laevatehases. Eesti lipp heisati laeval kolmapäeval Taanis Fredrikshavni mereväebaasis.

Laev on terasest korpusega, pikkus 44,5, laius 9 ja süvis 2,9 meetrit. Veeväljasurve 577 tonni. Laeva meeskonna suuruseks on 27 mereväelast sh. 5 ohvitseri. Üldse on koikohti laevas 35-le inimesele. Laeva komandör on Saksamaal mereväeohvitserikoolituse saanud nooremleitnant Erkki Silm.

Lindormen - klassi laevad on algselt ehitatud miinide veeskamiseks. Taani kuninglik merevägi on neid perioodiliselt kasutanud ka staabi- ja toetuslaevana NATO miinitõrjeeskaadris, kuhu äsja kuulus ka Admiral Pitka. Laeval on head meresõiduomadused ja operatiivvõimekus, mis võimaldab teda kasutada kuni 6-liikmelise staabi platvormina.

Lisaks on pardal kaks töökoda, puurmasinad ja treipingid, vajadusel saab sisustada tuukritöökoja. Laeval on ka teistele laevadele kütuse andmise võimalus.

Ennesõja-aegne Tasuja, mille järgi praegune laev oma nime on saanud, oli jäälõhkuja-puksiir, mida tolleaegsed Eesti merejõud kasutasid suurtükilaevana. Laev oli ehitatud 1910.a Crichtoni tehases Peterburis. Laeval oli pikkust 47,2 m, laiust 10,3 m ja süvis 5,2 m, veeväljasurve sõjalaevana 753 t, kiirus 12 sõlme.

1. aprillil 1919 saadi venelastelt vahepeal sakslaste kätte langenud laev Liepajast inglaste abiga kätte, määrati Eesti merejõududele, relvastati suurtükkidega ja hakati kasutama suurtükilaevana. 20. juunil 1919.a pandi uueks nimeks Tasuja. Sama aasta novembrist jätkas teenistust jäälõhkujana.