Värske justiitsminister Hanno Pevkur pidas läinud nädalal vanglateenistuse päeval kõne, kus leidis, et Eestis võiks vange vähemaks jääda. See tähendaks alternatiivkaristuste sagenemist, kus vanglakaristuse asemel saadetakse pisikurjategija üldkasulikku tööd (ÜKT) tegema. Samal ajal tõdeb justiitsministeeriumi eelmisel aastal valminud analüüs, et üha rohkem kurjategijaid jätab endale määratud töö tegemata.

Üks kurikuulsamaid ÜKT-le saadetuid isikuid on prostitutsiooni vahendamisele kaasa aidanud stripiärimees Indrek Mandre, kes täidab oma töötunde hooldushaiglas. Mandrele määratud 1458 tundi tähendab peaaegu maksimaalset võimalikku üldkasuliku töö hulka. ÜKT-d mõõdetakse lihtsa valemi järgi – karistusena saab seda määrata maksimaalselt kaheaastase vanglakaristuse asemel, kusjuures üks vanglapäev tähendab kahte töötundi.

Ometi leiab justiitsministeeriumi statistika, et nii suurearvulise üldkasuliku töö puhul jätavad ligi pooled karistatud oma töö lõpetamata. „ÜKT-le määramiste arv vangistuse asemel on aasta-aastalt kasvanud ja selle karistusliigi kasutamisel on ka Eesti elanike laialdane toetus,” seisab justiitsministeeriumi analüütiku Andri Ahvena koostatud kriminaalpoliitika analüüsis. „Probleemiks on ÜKT negatiivselt lõpetanud isikute kasvav arv ja osakaal.”

Ahven leiab analüüsis, et poolelijätmine tuleneb sellest, et ÜKT-le on suunatud sõltuvusaineid tarvitavaid või tööks vähemotiveeritud isikuid. Nii näiteks ei suutnud 2011. aastal endale määratud üldkasulikku tööd lõpetada koguni kaks kolmandikku narkootikumide tarvitamise eest karistatud süüdimõistetuid, alkoholijoobes seadust rikkunutel jäi see protsent 41 ja teistel karistatutel 21 juurde.

Avalehele
26 Kommentaari
Loe veel: