Väike poiss kiikab pliidi tagant imelikus keeles rääkivaid abipakkidega külalisi ja poeb peitu. Tema kaks vanemat venda on koolis – sõjapõgenike lapsed võetakse vastu ka siinsetes koolides. Nende kõrval toas istub ema süles kaheaastane Denõss, kes on tserebraalparalüüsi tagajärjel invaliidistunud. „Meie maja juures Jassõnuvatas oli augustis kaks pommiplahvatust ja sinna jäi suur auk,” kirjeldab 64-aastane naine põhjust, miks ta on siin, mitte oma kodus. Tal on jalad haiged ja raskusi liikumisega. „Tänan teid südamest, te saate meie olukorrast aru,” ütleb ta eestlastele nende abi eest.