„Praegu on mitmete korterelamute renoveerimislaenu võtmine jäänud selle taha, et puudub kas ühistu üldkoosoleku otsus või on tegemata energiaaudit. Paljud audiitorid ei soovi lihtsalt suvel energiaauditeid teha ja need lükati sügisesse,” selgitab krediidi ja ekspordi garanteerimise sihtasutuse Kredex eluasemedivisjoni juht Milja Adler.

Teisalt on just energiaaudit renoveerimislaenu saamiseks hädavajalik, sest sellega näidatakse nii pangale kui ka Kredexile, kui palju on võimalik  näiteks soojaarvetelt kokku hoida.

Esimesed korteriühistud lõpetavad juba suvel alustatud renoveerimistöid. Tallinnas Jahu tänaval 40 korteriga elamu täisrenoveerimise ette võtnud ühistu juhatuse liikme Indrek Sinisaare sõnul näitavad nende arvutused, et eeloleval kütteperioodil suudetakse saada küttearvetelt säästu 30–40 protsenti.

Kuid laenu võtnud korterelamute puhul on ka näiteid, kus küttearved võivad tulevikus energiaauditi kohaselt kahaneda isegi poole võrra.

Puhas võit küttearvetelt

Sinisaare selgitusel koguti aastaid remondifondi raha seitse kuni üheksa krooni ruutmeetri kohta, kuid nüüd kulub umbes sama summa laenu tagasimakseks. Seega küttearvetelt kokku hoitav raha on elanikele juba puhas võit.

Kredex ise usub, et pangad laenavad 767 miljonit krooni, mis on elamute renoveerimiseks mõeldud, välja juba 2011. aasta kevadeks.

Adleri sõnul on Kredexil ja korteriühistute liidul tulnud siiski korteriomanikele selgitada, et kuigi ühistud võtavad miljonitesse kroonidesse küündiva renoveerimislaenu endale kümneteks aastateks, ei suurenda see tegelikult inimeste igakuiseid väljaminekuid.

„Inimesed ei usu, et investeering tuleb tagasi küttekulude kokkuhoiu arvel, ja meil on palju näiteid üle Eesti, kus majad on renoveeritud ja laenumakseid on võimalik tagasi maksta vähenenud küttekulude arvel,” selgitas Adler.

Pangad annavad korterelamute renoveerimiseks Kredexi käendusel laenu kuni 20 aastaks ja esimeseks kümneks aastaks on praegu fikseeritud 4,5-protsendine intress. „See on läbi aegade parim intress, mida on pakutud, ja sellise intressiga mitte keegi Eestis laenu ei saa,” selgitas Adler.

„Ehitussektor tahaks vaid ehitada ja pangad on valmis ka laenu andma, aga seni on paljud laenud võtmata jäänud, sest inimesed kardavad laenu võtta,“ selgitas Adler.

TTÜ teadlased: renoveerimine aitab säästa

•• Tallinna tehnikaülikooli teadlased uurisid Kredexi tellimusel paneelelumajade tehnilist seisukorda ja leidsid, et üldiselt on see rahuldav, kuid kütte- ja ventilatsioonisüsteem ning katused vajavad enamasti uuendamist. Uuringu kohaselt on paneelelamutes probleemiks ka liiga niiske ja süsihappegaasirikas siseõhk.

•• Elamu keskmiseks tööeaks peetakse ligikaudu 50–70 aastat ja suurem osa Eesti eluasemefondi on oma eluea piiri saavutanud või läheneb sellele.

•• TTÜ teadlaste arvutuste kohaselt on näiteks tüüpilise Lasnamäe korruselamu renoveerimiskulu ruutmeetri kohta 859–2100 krooni, kuid täisrenoveerimise puhul tuleks inimestel iga kuu iga ruutmeetri kohta maksta laenu tagasimakset kaheksa-üheksa krooni ruutmeetri kohta. Kahekümne aasta kohta on niiviisi võimalik saavutada küttearvetelt vähemalt kümneprotsendine kokkuhoid.