Üleeuroopaline uuring näitab, et eestlaste elumajad on ühed Euroopa viletsamad

Ligi viiendiku Eesti inimeste eluruumidest puudub kas veeklosett või vann või dušš. Viletsates tingimustes elamine suurendab tervishoiukulutusi ja ka kaudsemaid kadusid. Analüütikud soovitavad riigil aidata inimestel majad korda teha, et tervishoiukulusid vähendada.

Viiendikul Eesti inimestel ei ole kodus kas veeklosetti või vanni/dušši. Kümnendikul pole kumbagi, ei tualetti ega vanni/dušši. Seda kinnitab Euroopa Liidu agentuuri Eurofound äsja ilmunud analüüs.

Euroopa Parlamendi tellitud analüüs võttis aluseks Euroopa elukvaliteedi uuringute (EQLS) andmebaasi, kust saadi alusandmed elamute ja neis elavate inimeste arvu kohta. Kuigi üle Euroopa on olukord viimastel aastatel veidi paranenud, puudutavad kütte-, soojustus- ja ehitiste struktuuri ning ruumipuuduse probleemid endiselt märkimisväärselt suurt osa Euroopa Liidu elanikkonnast.

Eluruumide puudused mõjuvad negatiivselt neis elavate inimeste tervisele, soodustavad õnnetusi ning pärsivad produktiivsust ja majandust.