Ülehomsest tuleb autos loobuda telefonist, osta igale lapsele turvatool ja mopeedid registrisse kanda
Nõuded mootorsõiduki juhile
•• Telefoni igasugune kasutamine sõidu ajal keelatud
Osta autosse telefonide vabakäeseade. Liiklusseadus keelab juhtidel nii asulas kui ka asulavälistel teedel hoida sõiduki liikumise ajal telefoni käes. Peale mobiiltelefoni kasutamise on autoroolis seadusega keelatud ka kõik muud toimingud, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist.
•• Osta autosse helkurvest!
Halva nähtavuse korral ja pimedal ajal asulavälisel teel hädapeatust tehes peab mootorsõiduki (v.a mootorratta) juht kandma autost või traktorist sõiduteele väljumisel ja seal viibimisel ohutusvesti. Kõik kaassõitjad peavad sõidukist väljumisel kandma helkurit.
•• Pikivahe eessõitjaga asulas 2 ja maanteel 3 sekundit
Uus liiklusseadus kohustab juhte uut moodi hindama pikivahet. Juht peab pikivahe hoidmisel lähtuma lisaks sõiduki kiirusele ka tee- ja ilmaoludest. Kuid peamise muudatusena tuleb juhtidel hakata arvutama kuival teel liigeldes pikivahet eessõitjaga sekundites. Asulateel on kehtestatud pikivaheks minimaalselt 2 ja asulavälisel teel 3 sekundit. See nõue ei kehti, kui väljutakse möödasõiduks oma sõidurajalt ja sellest on suunatulega märku antud.
•• Peatatud või pargitud autol sõidutuled kustu!
1 Asulavälisel teel ei tohi peatamisel ja parkimisel pimedal ajal enam põleda ei lähi-, kaug- ega udutuled. Asulateel võivad peatunud sõidukil jääda põlema lähituled ning erandkorras udutuled, kui viimaseid kasutatakse lähitulede asemel. Kuid asulateel parkimisel või kui tehakse peatus vasakul teepoolel, peavad kõik sõidutuled, kaasa arvatud lähituled, olema välja lülitatud.
1 Asulavälisel teel tuleb halva nähtavuse korral või pimedal ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja haagisel panna vilkuma ohutuled.
1 Juhul kui sõidukil on üks lähituli või tagumine ääretuli kustunud, tuleb pimedal ajal ja halva nähtavuse korral sõita vilkuvate ohutuledega.
1 Valgel ajal sõites võivad lähitulede asemel edaspidi põleda ka päevatuled ning siis pole nõutav ka ääre- ja numbritulede kasutamine.
•• Suunamärguanne ei anna juhile eesõigust
Suunamärguanne ei anna juhile enam eesõigust teiste liiklejate suhtes. Näiteks sõiduraja vahetamisel peab juht eelnevalt veenduma, et talle antakse teed ja sõidu jätkamine on ohutu.
•• Sissesõidu ees ei tohi enam peatuda
Lisaks parkimisele on nüüdsest keelatud ka sõiduki peatumine hoovi, garaaži, õueala sisse- ja väljasõidu ette ning kohakuti lõikuva kõnnitee, jalgratta- ja jalgteega.
Kauba laadimiseks on nüüdsest keelatud sõiduk peatada ka aeglustus- ja kiirendusrajal ning kohas, kus ainult vasak-või tagasipööret võimaldava sõiduraja kõrval on üks sõidurada. Viimati mainitud kohas on keelatud ka parkimine. Autot ei tohi edaspidi peatada ka jalgrattarajal.
•• Juhiloa ja autodokumendid võib koju jätta
Kui autojuhil on ühes isikut tõendav dokument, ei pea Eesti piires sõites kandma kaasas Eestis väljaantud juhiluba. Samuti pole vajadust enam kaasa võtta mootorsõiduki registreerimistunnistust, haagise registreerimistunnistust või selle koopiat, tingimusel, et juht on kantud liiklusregistrisse sõiduki omaniku või kasutajana või kui antud inimesed viibivad selles sõidukis. Sõidukijuhilt ei nõuta Eestis liiklemiseks ka enam omaniku kirjalikku luba ehk volikirja. Eestist väljaspool liigeldes peavad sõidukijuhil aga olema alati kaasas nii juhiluba kui ka mootorsõiduki registreerimistunnistus. Juhul kui juht pole kantud mootorsõiduki kasutajana registreerimistunnistusele, peab ta välismaal sõitmiseks võtma omanikult mootorsõiduki ja haagise kasutamiseks ametlikult või notariaalselt kinnitatud kirjaliku nõusoleku (senine volikiri). Kirjaliku nõusoleku asemel võib olla ka mootorsõiduki kasutusleping (senine rendileping).
•• Kontrolli tervisetõendi kehtivust!
Uue liiklusseaduse kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud või saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. Sekelduste vältimiseks tasub internetist kodanikuportaali www.eesti.ee vahendusel tellida enda mobiiltelefoni numbrile või elektroonilisele postiaadressile teade, mis informeerib teid 30 päeva ette järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisest.
•• Aeglasemast sõidukist ei tohi paremalt mööda sõita
Ees liikuvast sõidukist tohib nüüdsest mööda sõita üksnes vasakult. Paremalt poolt tohib mööduda üksnes siis, kui ees liikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ning see on selgelt arusaadav. Kui juba eelnevalt sõidetakse autoga välimisel sõidurajal või kui ollakse varem ümber reastunud parempoolsesse ritta, siis tohib jätkuvalt mööduda vasakule jäävast autost.
Selle reegli vastu eksiksid kõik need juhid, kes tavapäraselt on neljarajalisel teel vasakul sõidurajal ette jäänud aeglasemast autost möödunud paremat rada kasutades. Samuti linnaliikluses „slaalomit” sõita armastavad süstijad.
Liiklusseadus sätestab, et juht, kelle sõidukist sõidetakse mööda vasakult, peab liiklusolusid arvestades hoiduma võimalikult paremale ega tohi möödasõitu takistada sõidukiiruse suurendamisega ega muul viisil.
•• Anna teed trammiteel vasakpööret ootajale!
Vastassuunast läheneva sõiduki juht peab andma teed trammiteel vasakpööret ootavale sõidukijuhile, kui selle sõiduk takistab trammiliiklust.
•• Kiirematel linnateedel ei ole bussijuhil enam eesõigust
Kui seni pidi juht andma asulas alati teed tähistatud peatusest välja sõitvale bussile, siis uuest aastast seda vaid neil asulateedel, kus suurim lubatud kiirus on 50 km/h. Näiteks linnateedel, kus lubatud sõidukiirus on 70 km/h, ei ole bussijuhil peatusest väljasõidul enam eesõigust.
•• Muudatused sõiduki tagurdamisel
Täpsustatud on ka sõiduki tagurdamise nõudeid. Nähtavuse puudumisel tuleb tagurdamisel kasutada teiste inimeste abi. Ühesuunalisel teel tohib juht vastassuunas tagurdada ainult manöövriks, kuid tal on keelatud tagurdada ristmikule.
•• Pukseerimiseks vähemalt viiemeetrine köis
Seadus käsib teise mootorsõiduki pukseerimisel kasutada senisest paar meetrit pikemat köit. Painduv ühenduslüli ehk rahvakeeli puksiirköis peab jätma sõidukite vahemaaks pukseerimisel minimaalselt 5 ja maksimaalselt 8 meetrit. Seni oli painduva ühenduslüli nõutav pikkus neli meetrit ning poodides pikemaid köisi üldjuhul ei müüdudki.
Nõuded mootorsõiduki juhile vähekaitstud liiklejate ohutuse tagamisel
•• Ettevaatust ratturitega!
1 Pööret sooritav sõidukijuht peab lisaks jalakäijale andma nüüdsest teed ka jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile ning pisimopeedi- ja mopeedijuhile, kes ületavad sõiduteed, millele juht pöörab. Pööret sooritades tuleb ratturile anda teed ka juhul, kui viimane ületab sõiduteed mööda ülekäigurada sõites. Väga raske on aga märgata kiirusel 30–40 km/h sõiduteele lähenevat jalgratturit. Rattur on kohustatud aeglaselt sõitma vaid ülekäigurajal ja jalakäijate läheduses.
1 Ka ringristmikul peab ringilt maha sõitev autojuht andma teed ülekäigurajal sõitvale jalgratturile. Viimane peab aga tee keskele jõudes andma omakorda teed ringile sõitvale sõidukile.
1 Kuna kuni 13-aastased lapsed koos kahe saatjaga võivad nüüdsest sõita ka kõnniteedel, siis on autojuhtidel eriti keeruline märgata kiiresti lähenevat ratturit eramajade piirkonnas, kus näiteks hoovist välja sõitvate autojuhtide vaatevälja piiravad aiad ja kõrged hekid. Sellistes olukordades tuleks juhtidel kasutada kõrvalist abi.
Tuleb arvestada, et kui rattur liigub näiteks peateeäärsel kõnniteel, tuleb talle teed anda.
•• Ülekäigurajal lähtu vanadest reeglitest!
Autojuhtidel ei ole enam kohustust anda ülekäiguraja ääres kõnniteel ootavale jalakäijale teed, kui viimane ei ole andnud oma liikumisega tee ületamise kavatsustest märku. Uus seadus ütleb, et jalakäijale tuleb teed anda siis, kui see on sõiduteele astunud või astumas. Mõiste „astumas” on aga mitmeti tõlgendatav. Seega tasub autojuhtidel õnnetuste vältimiseks käituda ülekäigurajal samamoodi nagu praegugi – võimalikku teeületajat märgates võtta hoogu maha ja lasta jalakäija üle tee.
•• Lastest möödumisel kiirus maha!
Sõidukijuht peab sõitma piisavalt väikese kiirusega ja vajadusel seisma jääma, kui ta möödub:
1 teel või tee läheduses olevast lapsest;
1 teel olevast lastebussist, millel on sisse lülitatud ohutuled;
1 valge kepiga või juhtkoeraga pimedast jalakäijast või liikumispuudega jalakäijast.
•• Auto ust ära hoia kaua lahti!
Sõiduki sõidutee- ega jalgrattarajapoolne uks ei tohi olla avatud kauem, kui see on vajalik sõitjate sisenemiseks või väljumiseks.
•• Lasterühmale tuleb anda teed
Sõidukijuht peab andma teed sõiduteed ületavatele lastele lasterühma saatja märguandel. Saatja on eristatav talle ettenähtud märguriietuse või ohutusvesti kasutamise järgi.
Nõuded sõiduki turvavarustuse kasutamisele
•• Kõigile lastele turvavarustus
Liiklusseadus kohustab lapsi sõidutades kasutama üksnes nõuetekohast turvavarustust. Selleks võib olla turvahäll, -tool või turvavöö padi, mis vastavad pisipere kaalule ja pikkusele. Turvavarustus on kohustuslik kõigile autos viibivatele lastele. Seega – kui lubate sõbra koos lastega ühiselt peolt koju sõidutada, võite seda teha vaid juhul, kui teie autos on mudilastele sobiv turvavarustus.
•• Last tohib süles sõidutada ainult takso tagaistmel
Peale selle keelab uus seadus hoida last süles mis tahes sõiduki esiistmel ja sõiduauto tagaistmel. Ainuke sõiduauto tagaistet puudutav erand on tehtud alla kolmeaastase lapse sõidutamiseks takso tagaistmel täiskasvanud sõitja süles. Kuid ka seda vaid tingimusel, et last süles hoidev täiskasvanu on nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud ja tal on korraga süles üksainus laps. Vanemaid kui kolmeaastasi lapsi takso tagaistmel sõidutades tuleb ühe lapse puhul kasutada turvavöö patja ja täiskasvanu turvavööd või selle vöörihma. Kui autos on veel lapsi, siis nemad peavad olema kinnitatud vähemalt turvavöö vöörihmaga. Liiklusspetsialistid soovitavad lastevanematel taksot tellides paluda sohvril turvatooli kaasa võtta.
•• Peatugi paika ja rihmad kinni
1 Enne sõidu alustamist on juht kohustatud veenduma, et kõik reisijad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid (turvavööd ja lasteistmed õigesti kinnitatud), ning uue asjana kontrollima, et temal ja kaasreisijatel toetaks istme peatugi kukalt.
1 Samuti tuleb veenduda, et terviseseisund lubab juhtida, nõutud dokumendid on kaasas, tu-led, peeglid, registreerimismärgid ja aknad puhtad ning peeglid ja iste õigesti reguleeritud.
Nõuded mopeedijuhile
•• Mopeedid tuleb registreerida
Praegu kasutusel olevate mopeedide (max kiirus 25–45 km/h) omanikel on kohustus selle aasta jooksul registreerida oma sõiduk maanteeameti liiklusregistri büroos (endine ARK) ning paigaldada neile registreerimismärgid. Mopeediks loetakse suuremat osa praegu liikluses olevaid motorollereid, mis on eriti populaarsed alaealiste hulgas. See uus nõue ei puuduta pisimopeede, nt võrre, mille maksimaalne kiirus on kuni 25 km/h. Registreerimise eest tuleb maksta riigilõivu 9,85 eurot ja registreerimismärgi väljastamise eest 6,39 eurot.
•• Kohustuslik kindlustus
Olulise muudatusena peavad mopeediomanikud sõlmima liikluskindlustuse lepingu ning sõidukiga liiklemiseks ostma ka kindlustuspoliisi. Kui mopeed on registreeritud, tuleb kohe sõlmida ka kindlustusleping, sõltumata sellest, kas mopeedi liikluses kasutatakse või mitte.
•• Mopeediga tohib sõita alates 14. eluaastast
1 Mopeedi, sh motorolleri juht peab olema vähemalt 14 aastat vana. 14- ja 15-aastased noorukid peavad läbima autokoolis mopeedijuhi kursused, sooritama maanteeameti liiklusregistri büroos sõidu- ja liikluseksami. Kuni 15-aastasel mopeedi juhtimisõiguse taotlejal peab olema seadusliku esindaja kirjalik nõusolek.
Sel aastal 16- või 17-aastaseks saanud noored võivad mopeedi juhtida ilma vastavat juhiluba omamata kuni 2013. aasta 1. jaanuarini. Järgneva kahe aasta jooksul peavad nad aga AM-kategooria juhiloa saamiseks sooritama maanteeameti liiklusregistri büroos üksnes teooriaeksami.
Enne 1993. aasta 1. jaanuari sündinud ei pea mopeediga sõitmiseks omama mingisugust juhiluba ega läbima vastavat koolitust.
1 Väikemopeedi (max kiirus 25 km/h) tohib juhtida alates 14. eluaastast. 14–15-aastastel väikemopeedi juhtidel peab olema ette näidata jalgratturi juhiluba.
•• Kiiver kohustuslik
1 Pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane juht kandma kinnitatud rihmaga jalgratturikiivrit.
1 Mopeedijuht ja mopeedil sõitja peavad kandma EL-i nõuetele vastavat kinnitatud rihmaga motokiivrit. Nõue ei kehti kinnise kerega kolme- ja neljarattalisele mopeedile, millele on valmistaja paigaldanud turvavööd ja -istmed.
•• Uued reeglid liiklemisel
1 Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgrattateed lähenev mopeedijuht peab vähendama kiirust ja ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega.
1 Mopeedijuht peab jalgrattateel sõites andma teed trammi- või bussipeatuses seisvale ühissõidukile minevale või sellelt tulevale jalakäijale.
1 Mopeedijuht võib mööduda seisvast või aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole andnud märku parempöördeks.
1 Mopeediga ei tohi sõita kiiremini kui 45 kilomeetrit tunnis.
1 Alla 12-aastast last ei tohi sõidutada mopeedi ega mootorratta tagaistmel.
Nõuded jalgratturile
•• Ülekäigurada võib ületada sõites
Liiklusseadust on täiendatud sättega, mis lubab jalgratturil sõiduteed ületada ülekäigurajal sõites, seda küll üksnes jalakäija kiirusega. Siiski ei ole ratturil teed ületades teiste sõidukijuhtide suhtes eesõigust. Küll on autojuht kohustatud andma teed jalgratturile, kes ületab sõiduteed, millele autojuht pöörab.
Lastele tasuks siiski õpetada, et sõiduteed ületatagu alati ratas käekõrval. Lapsed ei pruugi saada aru, millistel juhtudel annavad autod neile teed ja millistel mitte.
•• Alla 13-aastased võivad sõita kõnniteel
Jalgrattur, pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi sõita kõnniteel. Erandina lubatakse kõnniteel rattaga sõitma alla 13-aastased lapsed ning nendega kaasas olevad kuni kaks saatjat. Samuti võivad seal sõita väikelast rattatoolis sõidutavad jalgratturid. Kõik teised jalgratturid võivad kasutada kõnniteed sõitmiseks vaid juhul, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud.
•• Alla 16-aastastele ratturitele kiiver
Laste ohutust silmas pidades on kehtestatud nõue, et alla 16-aastased lapsed peavad teel jalgrattaga ja pisimopeediga sõites – nii juhi kui ka sõitjana – kandma kinnitatut rihmaga jalgratturikiivrit.
•• Rattale kell ja helkurid
Jalgrattal ja pisimopeedil (max kiirus 25 km/h) peab olema töökorras pidur, signaalkell ning ees valge ja taga punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Kõik helkurid peavad olema märgistatud E-tähisega. Signaalkella nõutakse ka tasakaaluliikuril (segway).
•• Pimedal ajal peavad põlema tuled
Jalgrattal, tasakaaluliikuril ja pisimopeedil peab põlema pimedal ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli. Tagumist tuld ei tohi enam asendada punase helkuriga.
•• Sõiduteele alates 10. eluaastast
1 Iseseisvalt sõiduteel liigeldes peab jalgrattur olema vähemalt 10-aastane, tingimusel, et ta on enne omandanud rattasõidu oskused ja vastava juhiloa. 10–15-aastasel jalgratturil peab sõiduteel liiklemisel olema kaasas ratturi juhiluba.
1 Lapsevanema järelevalve all võib sõiduteel jalgrattaga sõita ka vähemalt 8-aastane laps. Sel juhul ei ole lapsel juhiluba nõutav, kuid lapsevanem peab oskama valida ohutuks rattasõiduks sobiva liikluskeskkonna ning vastutab ka lapse ohutuse ja liikluses õige käitumise eest.
1 Jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel ning õuealal (vastavate liiklusmärkidega tähistatud teed) võib sõita igas vanuses laps, omamata selleks vastavat juhiluba.
Nõuded jalakäijale
•• Varusta end helkuritega!
Pimedal ajal või halva nähtavuse korral liigeldes peab jalakäija kandma helkurit või valgusallikat ning seda ka asulas. Helkuri asemel võib kasutada ka mõnda muud autojuhtidele nähtavat valgusallikat, kuid see ei tohi pimestada kaasliiklejaid.
Nõuetekohasel helkuril või selle pakendil peab olema tähistus CE EN13356.
•• Jalutajad lubatakse rattateele
Seadus annab esmakordselt jalakäijale selge korralduse liikuda temale ettenähtud teel või teeosal. Uudse asjana on seadusesse kirjutatud, et rula, rull-uiske, tõukeratast, suuski, kelku vms kasutav jalakäija ei tohi ohustada kõnniteel ning jalgratta- ja jalgteel teist jalakäijat või ratastoolis liikujat. Samuti on jalakäijatel lubatud liikuda jalgrattateel ja jalgratta- ja jalgtee jalgratturile ettenähtud osal. Samal ajal ei tohi jalakäija takistada seal liikuvaid sõidukeid.
•• Ülekäigukohal pole jalakäijal eesõigust
Jalakäija sõidutee lubatud ületuskohtade loetellu on lisatud ülekäigukoht. See on erinevate liikluskorralduslike ja ehituslike lahenduste abiga (ohutussaar, valgustus, kiiruspiirang jne) jalakäijale sõidutee ohutuks ületamiseks rajatud teeosa. Ülekäigukohas ei ole jalakäijal sõidukijuhi suhtes eesõigust. Eesõigus on seal jalakäijal vaid juhul, kui ta ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ka ülekäigukohast lähemal kui 100 meetrit ei tohi sõiduteed ületada ja seda ka mitte hea nähtavuse korral.
•• Uisutajatel tee ületamisel kiirus maha
Abivahendeid (rula, rulluiske, suuski, kelku jms) kasutav jalakäija peab sõidutee ületama jalakäija kiirusel.
•• Keset teed ei tohi seista
Kui jalakäijale süttib fooris sõiduteel olles keelav märgutuli, peab ta sõltuvalt oma asukohast jätkama liikumist kuni lähima ohutussaareni või selle puudumisel ületama tee.
Vaata ka:
Seadusemuudatuste
tutvustamiseks on maantee-amet valmistanud spetsiaalse internetilehe, mis asub aadressil www.mnt.ee/liiklusseadus2011
