Ülem-Pedjale kavandatakse looduskaitseala

Soisesse piirkonda jäävast Ülem-Pedjast saaks eeskätt terviklik metsisekaitseala.

Kui looduskaitsjate plaan täitub, võib Suure Emajõe kallastel laiuv Alam-Pedja looduskaitseala saada lähiajal endale Jõgevamaal väikese sõsara – Ülem-Pedja looduskaitseala.

Ettepanek luua Pedja jõe soisele ülemjooksule uus looduskaitseala tehti esimest korda juba aastaid tagasi, kuid selle arutamine sai ametliku käigu sel kevadel, kui taotlus teist korda keskkonnaametisse jõudis.

Plaanikohaselt tekiks Ülem-Pedja looduskaitseala Jõgevast põhja poole, Endla looduskaitseala lähistele inimasustuseta metsa- ja soomassiivi, sisuliselt Pedja soosse, ja selle pindala küüniks esialgse plaani järgi pea 2600 hektarini.

Alad liidetakse

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtspetsialisti Kaili Viilma sõnul moodustuks uus kaitseala nelja olemasoleva metsiste püsielupaiga ja nendevahelise sidusa ala liitmisel.

Viilma osutas, et kuna piirkonna loodusväärtused on põhjalikumalt läbi uurimata, pole keskkonnaministeerium kaitseala loomise asjus veel seisukohta võtnud. „Meil peavad olema väga tugevad argumendid, et metsisealad, mis on niigi piirangutega, omavahel kokku liita,” selgitas ta.

Amet loodab juba sel sügisel saada täpsema pildi sellest, kui väärtusliku metsisealaga on tegemist. Piirkonnas leiduvate kaitsealuste liikide, väärtuslike elupaikade ja koosluste selgitamiseks tuleks aga korraldada põhjalik inventuur. „Kui saaksime lisaressurssi, et palgata töid tegema vastavad eksperdid, tuleks välitööd kõne alla juba sel aastal,” sõnas Viilma ja lisas, et kui lisaraha ei saa, lükkuvad välitööd paratamatult järgmise aasta tööplaani.

Kuna kaitseala loomise kohta arvamuse kujundamine ja otsusele jõudmine võib ka pärast inventuuritulemuste saamist veel omajagu aega võtta, ei julge keegi praegu öelda, kas ja millisel kujul Ülem-Pedja looduskaitseala lõpuks ametlikult Eesti kaardile kantakse.

Ülem-Pedja looduskaitseala loomise ettepaneku teinud Raul Pihu ütles vastavas kirjas, et peale metsiste on selles piirkonnas nähtud teisigi kaitsealuseid tiivulisi: nii kanakulli, herilaseviud kui ka väike-kärbsenäppi. Lisaks tõi ta tõenäoliste kadu­misohus pesitsejatena, kelle olemasolu vajab inventuuri ajal kontrollimist, esile ka kaljukotka, must-toonekure ja suur-konnakotka. Euroopa Liidu loodusdirektiivi teise lisasse kantud loomaliikidest elutsevad Ülem-Pedjal – nagu ka 34 000-hektarisel Alam-Pedja looduskaitsealal – arvatavasti ka hundid, ilvesed ja karud.

Mitmed kaitsealused liigid

Metsis ja laanepüü

Pruunikas pesajuur

•• Ametliku andmebaasi ehk kesk­konnaregistri andmetel elavad kaitsealustest liikidest plaanitaval Ülem-Pedja looduskaitsealal metsis (Tetrao urogallus) ja laanepüü (Bonasia bonasia). Taimedest peaks seal kandis kasvama pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), ungrukold (Huperzia selago), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja roomav öövilge (Goodyera repens). Lisaks on alal inventeeritud kaks vääris­elupaika ja ka sellised Euroopa Liidu loodusdirektiivi elupaigatüübid nagu niiskuslembesed kõrgrohustud, rabad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad, mis kokku hõlmavad 2600-hektarisest alast veidi enam kui kümnendiku.

•• Metsis ehk mõtus, kelle kaitseks on sellesse piirkonda rajatud neli püsielupaika, on üks Eesti metsade vapiliik. Kuna metsiste arvukus on viimastel aastatel muret tekitavalt kiiresti vähenenud, on hakatud liigi kaitsele järjest tõsisemat tähelepanu pöörama.