9,43 ruutkilomeetril laiuva Ülemiste järve veealuse maa valitseja on novembri lõpust keskkonnaamet. Järvealuse maatüki maksustamishinnaks on 396 miljonit krooni.
Linnavalitsuse korralduses, millega keskkonnaamet määrati veealuse maa valitsejaks, seisab, et Ülemiste järv pole avalik veekogu, vaid “veekogu eelkõige Tallinna linna joogivee toorveeallika tähenduses”.
Rahvapärimuse järgi elab järves mütoloogiline Ülemiste vanake, kes iga jaanilaupäeva öösel käib pärimas, kas linn on valmis, et see siis ära uputada.
Keskkonnaamet oli nõus järvealust maad valitsema, et keskkonnakaitselisest vaatepunktist tegeleda Ülemiste järvega valgala-põhiselt, kuivõrd järve seisundit mõjutab eelkõige väljaspool Tallinna valgalal toimuv.
Keskkonnaameti juhataja Tõnu Tuppitsa sõnul vajas järve veealune maa valitsejat, sest riik otsustas maa munitsipaliseerida. “Iga päev ja lisaks vajadust mööda,” vastas Tuppits, kui tihti käiakse valdusi üle vaatamas.
Kooskõlastusringile on jõudnud Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala projekt, milles hinnatakse järve lähiümbruse majandus- ja ehitustegevuse arengust tulenev võimalik mõju veehaardele ja analüüsitakse sademevee ärajuhtimise nõudeid. Muu hulgas käsitleb keskkonnaameti eestvedamisel valmiv projekt suuremate ohuallikate mõju ulatust ning määrab looduslike haljasalade säilitamise vajaduse ja liikumispiirangud väljaspool 90 meetri laiust sanitaarkaitseala.
