Eesti liikluskindlustuse fond  on alates oktoobrist koos kahjude selgitamisega pidanud arvet õnnetuste toimumiskohtade üle. Selle statistika järgi on Tallinna teedest nn avariide liider Tartu ja Peterburi maantee ning Järvevana tee ristumise koht, kus viimase kümne kuuga on toimunud 312 õnnetust. See teeb üle ühe õnnetuse iga päeva kohta.

Nukra edetabeli teine koht kuulub Haabersti ringile, kus avariisid on toimunud 226. Sellele järgnevad Kristiine keskuse juures asuv liiklussõlm, Tartu maantee ja Liivalaia tänava ristmik ning Narva ja Pärnu maantee ja Mere tänava ristumise koht.

Liikluskindlustuse fond soovib juhatuse esimehe Kristjan Niinemaa sõnul oma statistikaga aidata teede omanikel ja planeerijail otsustada, mis teelõike tasuks ümber projekteerida ning kuhu liiklusohutuse suurendamiseks panustada.

“Kas nende numbrite põhjal ka mingeid otsuseid või järeldusi tehakse, on raske öelda. Tallinnas alustas lõpuks tööd liiklusnõukogu ja selle esimesele istungile oli ka meie esindaja kutsutud,” märkis Niinemaa. Otsest koostööd maanteeameti või omavalitsustega omaenda geoinfosüsteemi arendav fond aga veel ei tee.

Raskeid õnnetusi palju vähem

Liikluskindlustuse fondi kuue kuu statistika näitab, et õnnetusi on toimunud 13 protsenti vähem kui mullu samal ajal.

“Raskete õnnetuste osas on vähenemine veelgi suurem,” lausus Niinemäe. “Meile see tendents meeldib, sest kahjude hüvitised on väiksemad.”

Kristjan Niinemäe hinnangul on olukorra paranemisel kaks peamist põhjust: soojast talvest tingitud soodsamad teeolud ja kütuse kallinemine, mis on ilmselt sundinud autoomanikke oma neljarattalist sõpra sagedamini garaaÏi jätma. “Küllap on inimesi mõtlema pannud ka teavitustöö ja šokireklaamid,” arvas ta.

Mullu kahjumiga tegutsenud liikluskindlustuse pakkujad on tõstnud ka tasusid ning kokkuvõttes said seltsid kuue kuuga 26 miljonit krooni kasumit.

Niinemäe sõnul annavad arvud alust loota, et liikluskindlustuse tasude kallinemine peaks peatuma, tulevikus võiksid need isegi alaneda. “Aga siin on mitu “kui-d”. Kindlustus on valdkond, kus midagi kindlat prognoosida on raske – mõned suuremad välismaalt tulevad nõuded võivad kõik numbrid pea peale pöörata.”