Reuters

 Kui homme õhtul kogunevad sajad riigikogulased ja valitsusliikmed Estonia kontserdisaali riigi 90. aastapäeva avaüritusele, jääb üks taasiseseisvuse sümboleid Heinz Valk koju nagu suur osa teisigi viimase ülemnõukogu liikmeid.

Pooled Eesti taasiseseisvuse poolt hääletanud ning Eesti riigi heaks 500 õigusakti vastu võtnud Eesti ülemnõukogu saadikud ei mahtunud 396 kutsutu sekka. Riigikogu esimees Ene Ergma ei pidanud neid piisavalt väärikaks, et paluda neid osalema riigi 90. sünnipäeva-aasta avaüritusele, mis ühtlasi ülistab ka 90 aasta eest ülemnõukoguga samalaadset rolli kandnud maapäeva.

Kutsutud kõik riigile olulised

“Me oleks võinud ju sealhulgas olla,” ütles Heinz Valk eile, kui ta Eesti Päevalehelt kuulis, et kolmapäeval on kõik elusolevad riigikogulased kutsutud riigi 90 aasta juubeliürituste suurejoonelisele alguspunktile. “Ülemnõukogu oli ju see, kes võttis vastu otsuse, mis pani alguse iseseisvuse taastamisele!” lausus Valk arusaamatuses.

Homme on riigikogu pressiteenistuse andmeil Estonia kontserdisaali kutsutud 396 praegust ja endist riigikogulast, praeguse valitsuse liikmed, riigikohtu esimees ja liikmed ning põhiseadusliku assamblee liikmed. “Põhiseaduslike institutsioonide, diplomaatilise korpuse, loomeliitude esindajad ja teised – kokkuvõttes inimesed, kellel on olnud oluline roll meie riikluse arengus,” selgitas Gunnar Paal riigikogu pressiteenistusest.

Ülemnõukogu liikmeid, kes ei kuulunud edaspidi ei riigikokku ega olnud ka põhiseaduse assamblee liikmed, on umbes 30, nende hulgas Heinz Valk ja Enn Põldroos. Nemad kaks, kes taasiseseisvumisel sõitsid mööda Eestit ning hõikasid “Ükskord me võidame niikuinii!” võinuks kuuluda ka loomeliitude esindajate hulka, keda kutsuti, aga nad ei mahtunud ka sinna alla.

Küllaltki solvav

69 taasiseseisvuse poolt hääletanut ühendava 20. augusti klubi kauaaegse presidendi Rein Järliku sõnul võib järeldada, et ülemnõukogu ei peeta õiguspäraseks. “Tuleb välja, et alates 20. augustist 1991 kuni oktoobrini 1992 oli Eesti vabariik ilma kõrgema seadusandliku organita! Nendele inimestele, kes ei ole hiljem riigikogu koosseisudesse kuulunud, on asi küllaltki solvav. Selline asi ei saa meeldida, aga midagi ei ole teha,” sõnas Järlik, kes hilisema riigikogulasena on siiski Estoniasse kutsutud.

“Mis kutset? Mina ei ole kolmapäevaks mingit kutset saanud. Olen siis Tallinnas küll, aga kirikukogul,” vastas ülemnõukogulane, praegu Narva Aleksandri kiriku õpetaja Villu Jürjo küsimusele kutse saamise kohta.

“Kes siis veel kui ülemnõukogu oleks pidanud saama selle au osaliseks, et oleks sellisele sündmusele kutsutud?” küsis Valk. “See on küll huvitav, et riigikogu esimees Ene Ergma on nii käitunud – 20. augustil on ta meie kokkusaamistel alati osalenud ja kõnet pidanud,” imestas Valk.

Ergma nõuniku Anneli Entsoni sõnul tegeles kutsete väljasaatmisega riigikogu kantselei. “Ene Ergma soovis, et põhiseaduse assamblee tuleb kindlasti kutsuda,” lausus Entson.

Sarnaneb maapäeva otsusega

•• Õigusajaloolane Peeter Järvelaid leiab, et 1991. aasta 20. augusti ülemnõukogu otsus oli põhimõtteliselt sarnane maa-

päeva ajaloolise otsusega.

•• “1917. aastal polnud elanikkond nii informeeritud kui 1991. aastal. Ka olid kõik Eesti targemad pead 1980. aastate lõpus kaasatud sellesse mõtlemisse. Seega – vahe on olemas, aga samas on ka sarnasus olemas,” leiab Järvelaid homses Eesti Päevalehes ilmuvas pikemas intervjuus.

•• “Kui Eestil poleks 28. novembrit ja 24. veebruari – neid otsustavaid momente –, milline oleks otsus 20. augustil siis olnud? Sest kuna teist kogemust meil polnud, tehti samasugune otsus nagu 28. novembril 1917. Seega on ajalooliselt olulistel otsustel väga pikk mõju ning selles ma näen neil kuupäevadel otsest sidet,” leiab Järvelaid.

Läti ja Leedu austab taastajaid

•• Erinevalt Eestist on Läti ja Leedu oma taasiseseisvuse aktide vastuvõtjaid alati meeles pidanud. Läti iseseisvusdeklaratsiooni poolt hääletanud on kutsutud riiklike tähtpäevade tähistamisele, samuti õnnitleb neid president vabariigi aastapäeval.

•• Leedus iseseisvusaktile allakirjutanud – nn signataarid – on alati kutsutud parlamendi pidulikele istungitele ja presidendi ametivande andmisele, samuti on neil aukohad presidendi ja valitsuse kõrval.

•• “Lätis ja Leedus on iseseisvuse taastamisel osalenud isikute klubidel kasutada oma ruum parlamendis, telefon, faks, transport ja muu. Meil oli üks tuba presidendi kantseleis, kuid loobusime sellest. Tõsi, president Ilvese tulekul pakuti meile, et vajadusel leitakse meile ruum, ja viimati Leedu klubil külas käies tasuti transport ja kompenseeriti osaliselt ka kulud,” kirjeldab Järlik.