Jaan Elken kinnitab, et sulgemisplaan on kunstimaailma tugevalt häirinud. Rene Suurkaev

Tartu ülikool on valmis saanud määruse projekti, mis lõpetab tänavu maaliüliõpilaste vastuvõtu. Projekt koos seletuskirjaga on laiali saadetud ka Tartu ülikooli nõukogu viiekümnele liikmele, kellelt oodatakse selle heakskiitmist reedel, 17. juunil toimuval istungil.

TÜ õppeprorektor Martin Hallik kommenteeris pressiesindaja vahendusel: „Ülikooli nõukogu jaoks on ette valmistatud vastuvõtueeskirja muudatus, et seoses riikliku koolitustellimuse puudumisega me sel aastal maalikunsti erialale vastuvõttu ei korralda. Toetudes senisele kogemusele võib arvata, et ka riigieelarvevälistele kohtadele palju huvilisi ei tule. See on ka filosoofiateaduskonna dekaani ning kultuuri ja kunstide instituudi juhi seisukoht, et kui riiklik tellimus puudub, siis vastuvõttu ei avata.”

Huvitaval kombel ei sisalda TÜ nõukogu liikmeile laiali saadetud määruse projekt kordagi paljuräägitud sõna „maalikunsti eriala”. Kirjas on hoopis 2011/2012. õppeaasta vastuvõtueeskirja muutmine ja kahe eeskirjapunkti kehtetuks tunnistamine.

Alles arusaamiseks spetsiaalselt 37-leheküljelist vastuvõtueeskirja lugedes selgub, et numbrikombinatsioonide 2.4.8 ja 2.4.13 taga on tegelikult maalikunsti eriala, mis reedese määrusega vastuvõtunimekirjast maha kriipsutatakse.

Samal ajal on eriala jätkuvalt sees nii veebis avaldatud kui ka tuhandetes eksemplarides trükitud vastuvõtuteatmikes.

Kui ülikool rõhutab eriala avamata jättes riikliku tellimuse puudumist näidates näpuga haridusministeeriumile, siis seal omakorda väidetakse, et iga kool on vaba oma valikuid tegema.

Tükkhaaval amputeerimine

Prorektor Hallik selgitas lisaks, et maalikunsti eriala tulevik on arutlusel 18. juunil Tartu ülikooli nõukogus. Prorektori sõnul tuleb otsustada, kas leiab ülikool ise raha erialaga jätkata või tuleb asuda koostöö pärast läbi rääkima Tartu kõrgema kunstikooliga.

„See, et 2011. aastal ei toimu vastuvõttu maalikunsti erialale ja meil ei lubata avada ka tasulist õpet, on kindel märk: otsus meie kohta on langetatud. Hukkamismeetodiks on valitud tükkhaaval amputeerimine,” kommenteeris toimuvat maalikunsti professor ja õppetooli juht Jaan Elken.

„Kui bolševikud 50-ndatel Pallase sulgesid, teadsid nad täpselt, mida see endaga kaasa toob. Tartu kultuurielu provintsistus üllatavalt kiiresti, kujutava kunsti areng kapseldus värske vere juurdevoolu lõppedes aastakümneteks,” arvas Elken.

Ta kirjeldas emotsionaalselt kunstiringkondades toimuvat: „Kunstimaailma on sulgemisplaan aga tugevasti häirinud. Minule on tunniajase telefonikõne võtnud  Eesti kunstimuuseumi direktor Sirje Helme, pakkudes igakülgset abi. Eraldi pöördumise on teinud Tartu kunstnike liit ja Tartu kunstimuuseum.”

Maalikunst Tartu ülikoolis

••Maalikunsti õppetooli eelkäija Kõrgem Kunstikool Pallas (1919– 1940) andis haridust maali, graafika ja skulptuuri erialal, samuti võis seal omandada kunstiõpetaja kutse. Hiljem mitmete nimede all tegutsenud õppeasutus suleti 1951 poliitilistel põhjustel.

••1988. a võeti Eesti riiklikus kunstiinstituudis vastu esimesed viis üliõpilast õppima Tartu filiaali. Esimeste õppejõududena asusid tööle Albert Anni, Lola Liivat, Rein Maantoa, Ilmar Malin ning Saskia Kasemaa filiaali juhatajana.

••1997 loodi TÜ kultuurikeskuse (kunstide osakonna) juures maalikunsti professuur, korraliseks professoriks valiti Jaan Elken, kes on maalikunsti eriala bakalaureuse ja magistri õppekavade programmijuht.

••Bakalaureuseõppes oli lõpetajaid TÜ maalikunsti erialal 1993.–2010. aastal 117 ning magistriõppes aastatel 2008– 2010 seitse.