Ülikoolid hakkavad ise erialade mahte määrama
Palju kära teinud „tasuta kõrghariduse” reform hakkab juba enam-vähem kuju saama, sest oktoobri lõpuks peaks viimaks selguma, mille eest ja kuidas hakkavad ülikoolid riigilt edaspidi raha saama. Nende tulemuslepingute järgi saavad siis avalik-õiguslikud ülikoolid hakata tegema järgmise aasta üliõpilaste vastuvõtu jaoks vajalikke otsuseid – millistele erialadele kui palju tudengeid vastu võtta.
See ongi ehk kogu kõrgharidusreformi kõige suurem muudatus, sest seni kujundas erialadele vastuvõetavate tudengite arvu riiklik koolitustellimus. Ülikooli minna sooviv tudeng tegi sisseastumiskatsed (esitas riigieksamite tulemused, käis vestlusel või tegi eraldi testi) ning kui tal läks hästi, sai ta riigieelarvelisele kohale. Kui nii hästi ei läinud, pidi ta riigieelarvevälisel kohal õppimise eest ise maksma.
Makstakse tulemuse eest
Kevadel vastu võetud seadus aga keelab edaspidi avalik-õiguslikel koolidel eestikeelsetel õppekavadel täiskoormusega õppimise eest tasu küsida. See nõuab täiesti uutmoodi rahastamismudelit, millega näiteks rektorite nõukogu on terve aasta maadelnud. Kuigi lõplikud detailid saavad selgeks alles oktoobri lõpus, on printsiibid juba paika pandud.
„Põhimõtteliselt on see rahastamismudel selline, et ülikoolidel on võimalik ise otsustada, kuidas raha erinevate valdkondade vahel ülikooli sees jagada,” selgitas rektorite nõukogu esimees, äsja Tartu ülikooli rektori kohalt lahkunud Alar Karis. „Ülikoolidele pannakse selge vastutus. Muidu keegi ei hoolitsegi [riigile vajalike erialade arengu] eest ja ülikool võib panna enamuse raha ühe valdkonna arenguks ja ongi kõik.”
Ehk siis – kui haridusministeeriumi hinnangul oleks Eestis vaja järgmise viie aasta jooksul vähemasti sada juristi koolitada, siis paneb ta selle vastutuse näiteks Tartu ülikooli tulemuslepingusse sisse, mille tõttu saab see kool peale üldise rahaportsu ka lisaraha õigusteaduse õpetamise eest.
„Arvestada tuleb, et igal ülikoolil on teatud koolitusvõimsus,” seletas Karis. „Et me ei saa võtta sadu ja tuhandeid juriste vastu, kuigi võib-olla soovijaid on piisavalt ja eksamite tulemused lubaksid neid vastu võtta. Oleme isegi näiteks Tartu ülikoolis vähendanud juristide vastuvõttu paar aastat tagasi, et tagada õpetamise kvaliteeti.”
Aga muus, mida seaduses ja tulemuslepingus kooli kohta paika pandud, indikaatorid enam ei sätesta, on ülikoolidel vabad käed – ise otsustavad, kas oleks vaja võtta näiteks 30 või 70 ajakirjanikku õppima, et arendada seda instituuti.
„See ei tähenda, et kui Eesti filoloogia on Tartu ülikooli vastutusvaldkonnaks, siis keegi teine seda õpetada ei või,” seletas Karis.
Ülikoolid tõstavad latti
Samuti ei näe ta, et uus süsteem tähendaks seda, et ka kõige kehvemate tulemustega lõpetajad saaksid õppima. „Tartu ülikoolis on ju selge piir, millest allapoole sisse ei saa,” rääkis Karis. „Kindlasti ka teised ülikoolid tõstavad oma latti selles võtmes. Seda ohtu ma küll ei näe, et ükskõik, kes lõpetab gümnaasiumi või kes on kunagi varem lõpetanud, lihtsalt astub ülikooli uksest sisse ja hakkab seal õppima. Nii see päris ka ei käi.
KOMMENTAAR
Ministeerium: lisaraha kompenseerib demograafilise augu
Helen Põllo
haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna asejuhataja
Ülikoolide rahastamissüsteemi üleminek senisest süsteemist uude on kolmeaastase üleminekuperioodiga.
Järgmisel aastal antakse uue vastuvõtu rahastamiseks võrreldes praegusega ülikoolidele juurde suurusjärgus 6 miljonit eurot, mis on kolmandik uue vastuvõtu eelarvest. Ülejärgmisel aastal antakse lisaks hinnanguliselt 18 miljonit eurot, sellele järgneval aastal on planeeritud lisafinantseerimine 33 miljoni euro ulatuses.
Lisaraha kompenseerib riigieelarvevälistel kohtadel õppivate (ja maksvate) tudengite järkjärgulise ära kadumise ning suurendab rahastamist üliõpilase kohta. 2013. aastal lõpetab gümnaasiumi hinnanguliselt ligi 7800 noort.
Kuid juba tänavu oli ülikoolidel umbes 9000 tasuta kohta, millest suurusjärgus 6000 luuakse esimesele astmele. Tegelikult kompenseerib riik rahastuse kasvuga ülikoolidele ka demograafilise augu, mis tekib või tekkis gümnaasiumilõpetajate vähenemise tõttu.
Puhtarvestuslikult oleks ülikoolidel järgmisel aastal võimalik tolle enam kui 30 protsenti rahastuse kasvu toel võimalik avada veel u 3500 õppekohta. Kuid see on ülikoolide otsustada, mis valdkonnas ja kui palju (ning millise lävendiga) õppekohti nad avavad.
Varem sisse astunutele jäävad veel kolmeks aastaks alles RE ja REV kohad. Neile kehtivad üldjuhul nominaalaja lõpuni (olenevalt nominaalaja pikkusest) samad reeglid, mis kehtisid nende sisseastumisel.
Tänavu tasulisele kohale sisse astunud tudengilt on ülikoolil õigus küsida õppemaksu tema nominaalõppeaja lõpuni, mis bakalaureuseastmes ongi kolm aastat. Samuti on praegustel RE üliõpilastel õigus õppida oma riigieelarvelisel kohal kuni nominaalse õppeaja lõpuni. Kui nende õpingud kestavad kauem, viiakse nad üle uuele süsteemile.
