Ülikoolid ootavad ainult tarkpäid

Kes plaanib katseid, kes plaanib parimad koolilõpetajad niisama ülikooli vastu võtta.

Kõik Eesti ülikoolid on lähinädalail plaaninud vastu võtta tingimused, mille alusel hakatakse tuleval aastal uusi tudengeid oma uste vahelt sisse laskma. Suurimad muudatused on vähemasti paberil kavas teha Tartu ülikoolis, kus loobutakse paljuski lävendipõhisest vastuvõtust ja mõeldakse sisseastumiseksamite taastamisele.

Seevastu Tallinna ülikool mõtleb sellele, kuidas napsata endale kõik need tudengid, kes praegu pääsevad ilma erilise pingutamiseta Tartu ülikooli õp­pima. Tallinna ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska rääkis, et juba praegu on ülikoolis arutelul kaks suuremat muudatust.

Esimene neist tagaks kõige tublimatele gümnaasiumilõpetajatele tasuta õppekoha vabalt valitud erialal. Tublimate gümnaasiumilõpetajate all peab ülikool Reiska sõnul silmas neid, kelle kolme riigieksami (sealhulgas emakeele kirjandi) keskmine tulemus on vähemalt 90 palli. Muidugi saaks nn vabapääsme ka need, kes on esindanud Eestit rahvusvahelistel aineolümpiaadidel või saanud üleriigilistel lõpuklasside aineolümpiaadidel 1.–6. koha.

Paigas kursuse suurus

Uudse ideena kaalub Tallinna ülikool mõnedes valdkondades kehtestada tingimusliku vastuvõtu. Võrreldes praeguse süsteemiga seisneb erinevus selles, et kandidaat saab juba varakevadel esitada avalduse ülikooli astumiseks. Käigu pealt saab hakata ka sisseastumiseksameid tege­ma. Nõutavate katsete või eksami edukal sooritamisel võetakse ta ülikooli vastu mingitel tingimustel (näiteks emakeele kirjandi eest peab saama vähemalt 70 palli).

Tallinna ülikoolis on praegu umbes pooltel erialadel vastuvõtueksamid. Kui 2013. aastast riigieksamite arv väheneb, laieneb see ring tõenäoliselt veelgi. Ka Tartu ülikoolis pole täiendavatest vastuvõtueksamitest pääsu.

Tartu ülikool on Eesti ülikoolide seas eriline selle poolest, et väga paljudele erialadele pääseb õppima ilma sisseastumiseksamiteta. Ka ei piira ülikool seda, kui palju ühele kursusele näiteks semiootikuid või eripedagooge õppima võetakse. Nüüd kavatsetakse sellele lõpp teha ning uuest aastast kaob tõenäoliselt ära võimalus, et riigi tellitaval 30-l eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekohal asub ülikooli vastuvõtutingimuste veidruste tõttu õppima 112 värsket tudengit. Nii juhtus tänavu. Tulevikus aga pannakse taas paika kursuste suurused.

Samal ajal lisas Tartu ülikooli õppeprorektor Birute Klaas, et tänavusuvine vastuvõtt ei ole vastuvõtukorra muutmise põhjus. „Vastuvõtutingimuste muutmine on ennekõike tingitud 2013. aastal rakenduvast gümnaasiumide riigieksamite süsteemi muutusest,” selgitas Klaas.

Tartu ülikooli üliõpilasesinduse juht Alo Lõoke ütles, et uus vastuvõtukord paneb uued tudengid rohkem oma tuleviku peale mõtlema ja selleks enam valmistuma. „Tulevasi tudengeid ootab ilmselgelt ees sisseastumiseksamite osakaalu kasv ning selle tõttu suurem vajadus oma tulevase erialaga sobivust tõestada, kindlasti ka iseennast leida,” sõnas Lõoke.

Praegune olukord soodustab Lõokese hinnangul võimalust, et tudeng asub õppima erialal, mida ta tegelikult õppida ei soovi, jäädes ootama pääsu ihaldatud erialale.

Kinnitatud

Tehnikaülikool ei muuda

•• Tallinna tehnikaülikooli vas­tu­võtutalituse juhi Anne Urbla sõnul on neil uue aasta vastuvõtukord juba kinnitatud – suuri muudatusi ette ei võetud.

•• „Mingit hirmu mul pole, aga meil on ka teaduskondi, mis on vaadanud tulevase üliõpilase keemia- või füüsikaeksami tule­musi. Eks nüüd tuleb mõelda, kas tulevikus vaadatakse lõpu­tunnistuse hinnet või…” lisas ta.

•• Praegu pääseb ligi 90 prot­senti tehnikaülikooli pür­gijatest õppima vaid riigieksamite põh­jal, lisa­eksameid pole tarvis.