Miks varjati Estonialt leitud esemeid? Nii Andi Meister kui uurija Väino Karmi on väitnud, et laevast tõsteti üles terve hulk esemeid, kuid komisjoniliikmed ja uurijad pole näinud isegi esemete nimekirja.
"Võib-olla pole minul kui uurijal nende esemetega mingit praktilist seost. Samas ei saa ma seni, kuni ma ei tea, mida üles tõsteti, kindlalt öelda, kas esemetel on tähtsust või ei," rääkis uurija kaks aastat tagasi.
Kui uskuda sama uurija koostatud kriminaalasja toimikute materjale, siis uurija Karmi ei näinudki seda nimekirja. Sest kriminaalasja toimikutest ei leidnud ma ühtegi viidet, mis kinnitaks vastupidist.
Meister teab, et vrakilt üles toodud esemed pitseeriti kastidesse ning allveefirma Rockwater andis need üle tellijale – Rootsi meresõiduametile. Enne rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõpp-aruande valmimist nendib Meister, et tema pole Rockwaterit ülestõstetud esemetest rääkima saanud ja loodab, et üles tõstetud esemete nimekiri leiab avaldamist lõpparuande ühe lisana.
Lõpparuandes neid ei ole. Lõpparuande lisasid aga ei ole minu andmetel üldsegi laiemale avalikkusele kättesaadavaks tehtud. Nii et küsimus on endiselt vastuseta.
Selgub, et tuukrid leidsid laeva 8. tekilt kirja, mille oli kirjutanud laeval viibinud Estlinei esindajana Estonial olnud Rootsi kodanik Susanne Pundi. Uurimiskomisjonini see kiri ei jõudnud.
Vähemalt mõni aasta tagasi, kui esimehe kohalt lahkunud Meister kurdab: "See võis olla mingisugune hüvastijätukiri, mille inimene kirjutas siis, kui nägi, et ta enam välja ei pääse – lootuses, et keegi selle kunagi leiab. Kiri võis sisaldada mingit informatsiooni, näiteks kellaaegade kohta."
"Meil ei ole mingeid muid pretensioone, kui näha neid originaallinte / lõigatud videovõtteid. – E.T. / ja saada kätte dokument selle kohta, mis on alt üles tõstetud. Kui ikka on tegemist mingi kirjaga ja mingisuguste asitõenditega, siis peab eeluurimine nendest teadlik olema. Muidu jääb kõik ainult jutu tasandile," sekundeerib uurija Karmi Meistrile.
Kes ja miks käis vrakil lisaks ametlikult tellitud tuukritele? Estonia vrakist nafta väljapumpamist ette valmistades uuris Soome pool vrakki robotkaameratega. Nii saadi uued videosalvestised ning saadi võrdlus varasemate videovõtetega. Võrdlus aga näitas, et osa üksikasju on muutunud.
"Ilmnes, et üks signalisatsioonisüsteemi andurplaat, mis vööriluukide sulgemisel ja avanemisel andis märku, kas luugid on suletud või avatud, on laeva küljest kadunud. Seda pole enam seal, kus varasem videolint seda kujutab. Ise see ära kukkuda ei saanud," teadis Andi Meister.
Esimeste uuringute käigus avastati Estonia vraki hüdraulikaseadmete ümber õliseid riidekaltse, mis hiljem tehtud salvestistel on kadunud.
Ja veel. Esimeste uuringute käigus lõikasid tuukrid laevakeresse augud, mille hiljem katsid spetsiaalsete, umbes poole tonni raskuste plaatidega. Plaadi alumisse külge keevitatud ribid muutsid võimatuks kaane avalt nihkumise või nihutamise. Tekitatud augu avamiseks tuli plaat üles tõsta.
Poolteist aastat hiljem tehtud robotkaamera võtted näitavad, et kahelt augult on plaadid pealt nihkunud.
"Rockwater oletas, et plaate võis nihutada juhuslik kalatraal. Ühel videol on näha laeva kere ja plaatide kinnitusresti vahele jäänud kalu pluss mingisuguseid heledaid asju, mis võivad olla traalitükid. Kala ise resti ja laevakere vahele ronida ei saa. Seda tuleb aga veel lähemalt uurida. Tuukrid ei osanud seda lõpuni selgitada ja lubasid ka ise küsimust analüüsida," selgitas komisjoni liige Priit Männik pärast kohtumist tuukrifirma esindajatega.
See udujutt võis ju rahuldada komisjoni liikmeid, ja ilmselt rahuldaski, sest selliste küsimuste juurde pole nad tagasi tulnud ega pidama jäänud.
"Kaltsud ei kao ära niisama, andur-plaat ei kao ära niisama ja ka luugid ei nihku pealt niisama," kuulutas aga siis Meister.
Vähem tõendatud jutu kohaselt võis keegi all käia ka enne tuukreid. Väidetavalt avastanud Norra tuukrid Estonia komandosillal purunenud akna, mille purunemiseks mingit otsest põhjust justkui polnud.
Kusjuures aken olla purunenud nii puhtalt, justkui oleks keegi raami seest killud välja noppinud.
Mis juhtus Eesti vaatlejaga komandosillal käimise ööl? Sellele võiks vastata vaatleja, Eesti veeteede ameti töötaja Aarne Valgma ise. Kuid paraku on tema esimesed vastused olnud segasevõitu ning hiljem on ta üldse keeldunud seda ööd meenutamast. Lihtsa põhjendusega, et kes ikka enam mäletab.
Lugu ise on aga "keskmiselt geniaalne". Tuukrite käimist vrakil uurimislaeva pardal monitorist vaatlejana jälgima pidanud Valgma magas just sel ööl, kui tuukrid kondasid komandosillal.
Valgma väidete kohaselt ei teadnud tema midagi kavast just sel ööl komandosillale minna. "Magama aidanud" Valgmat aga tema kajutikaaslane Soomest. Tänini on selgusetu, kes oli see soomlane.
Miks tuukrid ei uurinud autotekki? See on mitme otsaga vastuseta uppumatu küsimus. Sest osa olemas-olevaid videovõtteid analüüsinud asjatundjaid väidab raudkindlalt, et autotekist tehti videosid.
Kuid need videolõigud on kadunud või nägemata ning nende kohta puuduvad ka ametlikud viited ja kirjeldused.
Rahvusvaheline uurimiskomisjon püüdis põhjendada, et autotekile minek oli liiga ohtlik. See aga omakorda kergitab küsimise võimaluse, kas seepärast ohtlik, et lastiks võis olla midagi ohtlikku, midagi radioaktiivset.
Igal juhul tundub uskumatu, et nii elementaarne ja samas õnnetuse uurimise seisukohalt väga vajalik võimalus jäeti kasutamata.
Et autoparvlaevu (Jan Heweliusz ja Herald of Free Enterprise) on varemgi ümber läinud, siis on teada, et nende huku põhjuste uurimiseks tunti esmalt huvi just autoteki vastu.
Sest õnnetuse kulu täpsustamiseks on oluline välja selgitada, milline oli last, kuidas see jaotatud oli, kas autotekk oli üle koormatud, kuidas oli last tasakaalustatud ja nii edasi. Ühtki neist aspektidest ei peetud Estonia puhul oluliseks uurida.
Kordan, see on suhteliselt elementaar-rutiinne, et uuritakse autotekki. Tuukrid või nende juhendajad aga olnuks nagu esimest korda tööle palgatud.
Samamoodi jätsid nad kasutamata võimaluse öelda, et paremas pardas allpool veeliini nullteki ligi ei ole auku. Kui seda, et paremas pardas nullteki ligi ei ole, oleks kinnitatud ka usaldusväärse videosalvestisega, langenuks hoobilt põrmuks ridamisi kahtlustusi.
Paraku aga kujunes hoopis teine seis: videosalvestisi uurinud asjatundjad ei välista, et videovõte katkeb just kohas, kui hakatakse jõudma võimaliku auguni paremas pardas.
Rootsis on seda ametlikult põhjendatud, et linti kärbiti, et mitte näidata laipu.
Ametliku põhjenduse nõrkus on aga vastuväites – seal ei olnud laipu.
Tegelikult on piisavalt pikk see nimekiri, mida tuukrid veel ei uurinud. Näiteks autoteki valvemonitori asendit, komandosilla kõrval asuvat navigatsiooniruumi, vöörirambi sisekülge ega selle kontroll- ja lukustussüsteemi, vöörivisiiri kontrollpaneeli, 1. teki veekindlaid uksi, 0-tekki, parema parda ülemist otsa. Ja nii edasi.
/Iseküsimus on, kas pikk on see nimekiri, mida tuukrid ei uurinud, või pikk on see nimekiri, kus kärbitud videlõigud./
(katkete lõpp)
