USA jälgimisüksus tegutseb ka Tallinnas
Eelmisel nädalal tekitas Norras ja Rootsis palju pahameelt avalikuks tulnud teave, et USA on juba kümmekond aastat neis riikides salaja oma saatkonna kaitse huvides ümbruskonnas luuranud. Ka USA saatkond Tallinnas möönis vastuseks Eesti Päevalehe vastavasisulisele küsimusele, et tegutseb oma saatkonna turvalisuse tagamisega.
“Eesti on meie lähedane sõber ja liitlane ning me austame täielikult Eesti seadusi,” ütles USA saatkonna pressiatašee James Land pühapäeval. “Me tegutseme oma julgeoleku tagamisega ning jätkame seda, konsulteerides igati vastavate Eesti ametkondadega." Seega otseselt vastust küsimusele, kas Surveillance Detection Unit (jälgimise avastamise üksus) Tallinnas ka tegutseb, saatkond ei andnud. Küll aga võib vastusest mõista, et nimetatud üksus Tallinnas Kentmanni tänaval asuvas saatkonnas siiski on.
Rootsis teatas kohalik julgeolekupolitsei Säpo, et neil puudub info USA saatkonna poolsest info kogumisest - ka Rootsi kodanike kohta - väljaspool saatkonna territooriumi terrorismi eest kaitse eesmärgil. “Praegu on vara öelda, kas see [tegevus] sisaldab ka ebaseaduslikku luuretegevust. Ennekõike puudutab [saatkonna tegevus] vaatlustegevust eesmärgiga kaitsta saatkonda ja muid asukohti Stockholmis, kus saatkond tegutseb,” kasutas Säpo pressiesindaja Åsa Hedin ajalehe Dagens Nyheter vahendatud seisukohas ka väljendit "luuramine". Justiitsminister Beatrice Ask omakorda lisas, et kahjuks polnud Rootsi ametivõimudel vastavast tegevusest mingit infot. Samalaadne info Ühendriikide saatkonna üksuse Surveillance Detection Uniti tegevusest kerkis läinud nädalal avalikkuse ette ka Norras.
Tallinna saatkonna pressiatašee avaldas kahetsust, et hiljutine meediakajastus Norrast on ka Eestis küsimusi tekitanud. “Jälgimise avastamise üksus pole salaprogramm, samuti pole tegu luureüksusega. Tegu on täpselt sellega, mida üksuse nimi kajastab - programm eesmärgiga avastada USA diplomaatiliste esinduste vastast jälgimist,” ütles James Land. Tema sõnul loodi programm pärast Ühendriikide Nairobi ja Dar es Salaami saatkondade pommirünnakuid 1998. aastal. “Neid saatkondi oli jälgitud, kuid seda jälgimist ei avastatud. Tulemuseks oli sadade süütute tsiviilisikute hukkumine. Ning nagu oleme näinud viimastest juhtumitest Euroopast, pole ükski riik terroriohu eest kaitstud,” selgitas pressiatašee. Saatkonna esindaja rõhutas, et terrorismiohu avastamise programmi sihtmärgiks pole saatkondade asukohamaa ega ka selle riigi kodanikud. “Tegu on pigem saatkonna asukoha ja personali lähedal toime pandava kahtlase tegevuse avastamisega, seda koostöös asukohamaal saatkonna julgeoleku tagamise eest vastutava ametkonnaga,” sõnas Land. Ühendriikide jaoks on turvalisus Landi sõnul kõige olulisem märksõna kogu maailmas ning oma riigi kodanike ja välismaal asuvate saatkondade kaitset võtab riik väga tõsiselt. “Me jagame seda muret turvalisuse tõhustamise ja tagamise üle oma sõprade ja liitlastega kogu maailmas ning me tugineme selle eesmärgi saavutamisel omavahelisele koostööle ja abile.”
Päevaleht küsis Rootsis ja Norras avalikuks tulnud luurekahtlustusega seoses kommentaare ka siseminister Marko Pomerantsilt ning kaitsepolitseiametilt. „Minul pole küll sellise asja kohta infot,“ lausus Pomerants eile. Kaitsepolitsei teemat kommenteerida ei soovinud. „Partnerriikide diplomaatilistele esindustele hinnangute andmine ei ole kaitsepolitseiameti pädevuses,“ lausus kaitsepolitsei komissar Andres Kahar. Ühendriikide välisministeeriumi esindaja Joanne Moore lausus Rootsis ja Norras avalikkust üllatusena tabanud jälgimisprogrammi kohta sarnaselt USA Tallinna saatkonna esindajale, et asukohamaades on saatkondade jälgimise tuvastamist tehtud koostöös kohalike ametivõimudega. Samas on Rootsi justiitsministri sõnade valguses kõnekas fakt, et laupäeval kohtus riigi välisministeerium sel teemal Ameerika saadikuga.
