Rogersi sõnul räägitakse küberturvalisuse puhul tavaliselt privaatsuse tagamise ja julgeoleku vahelisest tasakaalust, kuid nende kõrvale tuleb arvestada majanduslike muredega. "Kui me tahame, et e-kaubandussüsteem kasvaks, siis turvalisus peab olema selle üks oluline osa," sõnas ta. Rogersi hinnangul soovivad ka Ameerika ühendriigid, et küberruumis kehtiksid teatud baasnormid turvalisuse osas ning CyConi konverentsil on need ühiselt arutatud.

Muu hulgas on tarkvaragigant Microsoft välja tulnud oma plaaniga luua niiöelda rahuaja kokkulepped (võrreldes seda näiteks Genfi konventsioonidega), et panna paika küberkonfliktide põhireeglid ja luua eraldi komisjon, mis tegeleb küberrünnakute omistamisega. Rogersi sõnul on selline ettepanek tervitatav, kuid praegu veel üsna kauge unistus.

"Praegugi on riike, kes ei jälgi isegi hetkel olemasolevat rahvusvahelist õigust. Kuidas me peaksime uskuma, et nad hakkaksid jälgima ühtegi uut kokkulepet, seadust, konventsiooni või protokolli?" esitas Rogers retoorilise küsimuse ja nentis, et enne kõiki taolisi uusi kokkuleppeid tuleb meeles pidada, et riikidel on õigus end kaitsta.

Mike Rogersit on pakutud Ameerika ühendriikides ka järgmiseks föderaalse juurdlusbüroo (FBI) juhiks. Ajalehe Detroit News andmetel oli ta üks kaheksast kandidaadist, kes käis maikuus büroos vestlusel. Küsimusele FBI juhiks saamise kohta naeris Rogers ja ütles, et absoluutselt ei kommenteeri.

USA julgeolekuekspert Mike Rogers.