USA luureskandaal kogub tuure, Eesti peidab pea liiva alla
Norras on Oslo saatkonna luureüksuse huviorbiiti sattunud sadu norralasi. USA jälitajad on neid pildistanud, uurinud välja nende kõige isiklikumad andmed ja lisanud nad siis terroriandmebaasi. Mõistagi tõi selle avalikukstulek Norras, Taanis ja Rootsis kaasa skandaali, mida Rootsis uurib lausa peaprokuratuur.
Sellest lähtudes küsis Eesti Päevaleht Eesti siseministeeriumist, kuidas suhtub meie riik sellesse, kui võõrriik korraldaks ilma loata siin sarnast luuretegevust. Hoolimata Rootsi ja Norra kogemusest ei usu Eesti riik aga isegi USA luure võimalikkusse Eestis.
„Kui saatkonna juures olev valvekaamera salvestamisulatus jääb väljapoole saatkonna territooriumi ei saa seda pidada Eesti julgeolekut rikkuvaks või kellegi privaatsust riivavaks tegevuseks,“ vastas siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort vastuseks Eesti Päevalehe küsimusele USA võimaliku luure kohta.
See näitab, et Skandinaavias toimuv jätab Eesti siseministeeriumi vähemalt väliselt külmaks. Välisministeerium teatas napilt, et nende töövaldkonda saatkondade julgeolek ei puutu.
USA saatkond aga ei suutnud otsesele küsimusele, kas ka Eestis tegutseb saatkonna juures luureüksus, sama otsest vastust anda. "Programm (...) on mõeldud saatkonnahoone ja ja personali suhtes teostatava kahtlase tegevuse avastamiseks," ütles USA Tallinna saatkonna pressiatašee James Land.
Seega jääb selgusetuks, kuidas see "kahtlane tegevus" avastatakse. Norras on aga päevavalgele toodud SDU agentide tööjuhised, mis juhendavad agente inimesi pildistama ja nende isikuandmeid välja selgitama.
Jälitusandmed lisatakse terroriandmebaasi
Skandaal sai alguse möödunud nädalal, kui Norra TV2 avalikustas, et USA Norra saatkonnad on aastaid tavakodanikke jälginud ja uurinud nende isikuandmeid. 1990-ndate lõpus loodi USA saatkondade juurde esmalt Aafrikas (mõnede saatkondade ründamise tõttu) ja hiljem ka mujale maailmas eraldi üksused Surveillance Detection Unit (SDU).
Norra TV2 andmetel rajati Norra SDU üksus Oslo saatkonna juurde 2000. aasta kevadel ja see on viimase kümne aasta jooksul salvestatud USA terroriandmebaasi SIMAS (Security Incident Management and Analysis) mitmesaja norralase andmed.
SDU üksus asub Oslo saatkonna naabermajas, saatkonnamajast mõned meetrid eemal, kuid selle tegevusraadius ei piirne üksnes saatkonnamaja jälgimisega.
USA võime huvitab nii jälgitava ema nimi kui soengutüüp
Tv2 valduses on USA välisministeeriumilt SDU agentidele antud instruktsioonid, mis annavad neile küllaktki suure töövabaduse, sest määrab nad tegutsema nii saatkondade, konsulaatide kui saatkonna töötajate eluhoonete „läheduses“. Tööjuhendis sisaldub lause, et töötajad peavad „asuma punktides, kust varasid (assets) jälgitakse“. See aga ei täpsusta, kui suurel territooriumil neid varasid – mis võivad olla nii inimesed, autod kui hooned – jälgides tegutsetakse.
Juhendi kohaselt peavad SDU agendid pildistama kõikide oma vaatluspiirkonnas „kahtlaselt liikuvate“ autode registreerimisnumbreid ja filmima või pildistama inimesi, kes „käituvad kahtlaselt“. Kogutud informatsioon lisatakse SIMASi andmebaasi, kuhu tuleb peale kahtlaselt käituva isiku nime lisada veel isikuandmed nagu sünnikuupäev, telefoninumber, isa ja ema nimi, vanus, kaal ja pikkus, silmade-, juuste-ja nahavärv ning soengu tüüp. Samuti pannakse kirja vaadeldava isiku armid ja tätoveeringud.
Kas valitsusi teavitati?
Mõistagi peaks kõik see tegevus käima asukohamaa loal. Kuid nii Norra justiits-kui välisministeerium väidavad, et ei tea USA jälgimistegevusest mitte midagi.
Sama väidab ka Rootsi, mille peaprokuratuur uurib kahtlusi, nagu tegutseks SDU üksus ka Rootsis ebaseaduslikult. „On minu kohus lasta uurida, kas on toime pandud kuritegu Rootsi seaduste vastu,“ teatas Rootsi peaprokurör Lindstrand Rootsi uudisteagentuurile TT.
Göteborgi ülikooli juuraprofessori Dennis Töllborgi sõnul on põhiküsimus selles, kas võõrriigi võimu esindajad on salaja või kaheldavate meetodite abil kogunud kolmandate isikute isiklikku elu puudutavaid andmeid. Selline tegu on Rootsi seaduste kohaselt karistatav vangistusega. Diplomaatiline skandaal on aga vältimatu.
Rootsi kaitsepolitsei teatel pole USA informeerinud ühtki Rootsi ametkonda sellest, et neil tegutseb Rootsis eraldi jälgimisüksus. USA Stockholmi saatkond seevastu väidab, et on kogu aeg jälgimist teostanud Rootsi võimudega kooskõlastatult. „Kui programm Surveillance Detection Unit 1990-ndate alguses alustas, siis instrueeriti meid tegema koostööd kohalike võimidega. Seda me oleme ka teinud, teeme praegu ja jätkame ka edaspidi,“ ütles Stockholmi USA saatkonna kõneisik Ryan Koch Dagens Nyheterile.
Norra meedia valduses olevaid USA luureinstruktsioone saab lugeda siin.
