USA rahakriis lööb laenu kalliks
Swedbanki analüütiku Maris Lauri sõnul on maailma rahaturud omavahel otseselt seotud ja sealtkaudu jõuavad riskid ka Eestisse. “Kui maailmas on raha vähem, on ta üldjuhul kallim ja ka tahtjaid on rohkem,” ütleb Lauri. Seetõttu tõusevad tema sõnul üldise ebakindluse suurenedes ka intressimäärad. See tähendab, et igat kodulaenuvõtjat võib oodata tagasimakse suurenemise teade, kuid kui palju täpselt, on veel raske öelda. Euribori kurss, millel lõviosa laenudest põhineb, on praegu igatahes tõusule pööranud.
“Keegi ei saa aru ega tea, palju on pankadel veel riskivarasid,” võtab olukorra kokku investeerimisspetsialist Veikko Maripuu. “Keegi ei tea, mis võib veel tulemas olla.”
Mõju emaettevõtete kaudu
Maripuu hinnangul ei ole siinsed pangad löögi alla sattunud väärtpaberitesse otse investeerinud, seega USA pankrotipesas Eesti raha otseselt pole. Eestis liikuva kapitali maht on selleks liiga väike. Küll jääb Maripuu sõnul võimalus, et viimaste päevade pööristes oma väärtust minetanud vahenditesse on liikunud kellegi raha, mille eest kannab hoolt mõni välismaine varahaldur.
Eestisse kandub maailma turgudel toimuva sagimise mõju siiski peamiselt siinsete rahandusasutuste emaettevõtete kaudu, kellest osa võib ka Lehmani pankroti tagajärjel kannatada saada – kes rohkem, kes vähem (vt kõrvallugu). Kõnealused summad on aga sedavõrd väikesed, et ei sea ühegi Eestis esindatud Skandinaavia panga tulevikku ohtu.
Eesti erainvestorite käitumist ei näi ookeani taga toimuv ülearu häirivat. “Võrreldes Venemaa 20-protsendilise päevase langemisega on käitutud meil üllatavalt rahulikult,” räägib LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi. Küll sarnaneb LHV klientide kauplemise aktiivsus USA börsidel toimuvaga. “Pigem nähakse võimalusi,” kinnitab Vallikivi, kelle sõnul kasutavad kauplejad küllalt palju ka instrumente, millega lõigata tulu siis, kui turg langeb.
Vastukaaluks käituvad klientideks olevad institutsionaalsed investorid tema sõnul juba viimase poole aasta jooksul tavapäraselt rahulikult ja osalusi müüma või kasvatama ei kipu eriti keegi. “Fondid pigem hoiavad eemale,” lausub Vallikivi.
Maripuu sõnul Baltimaade koha pealt rahvusvahelistel investoritel “suures osas suhtumine puudub, sest endalgi on muresid nii palju”. Küll võib aeg-ajalt liikumas näha investoreid, kelle huvi on spetsiifilisem, näiteks võtta üle alahinnatud ettevõtteid.
Kahju said Swedbank ja SEB
•• Siin tegutsevate pankade emapankadest puudutas Lehman Brothersi pankrot kõige tõsisemalt Swedbanki, kellele kuulus kokku 329 miljoni krooni eest Lehmani tagatiseta kohustusi, peale selle 14,85 miljardi krooni eest kinnisvaratagatisega kohustusi. Viimaste arvelt saaks Swedbank kahju aga alles siis, kui tagatise väärtus langeks üle 30%.
•• SEB teatas, et tema varadest on ohus veidi üle miljardi krooni. Seejuures ei ole tegemist ei Lehmani aktsiate ega viimases järjekorras tasumisele kuuluvate võlakohustustega.
•• Nordeal ei ole Lehmani võlakohustusi. Küll on Lehman olnud Nordea vastaspooleks tuletisväärtpaberitehingutes. Sellest tulenev võimalik kahju on aga Nordea teatel tühine.
•• Sampo Panga omanik Danske Bank ei ole teatanud Lehmaniga seotud võimalikest kahjudest.
