USA tippülikoolide tasuta kursused leiavad Eestis kasutamist visalt

Eesti ülikoolid on maa­ilmas jõudsalt levivate veebikursuste suhtes äraootaval seisukohal.

MOOC-id (ingl massive online open course) ehk „tohutud avalikud veebikursused” on veebikeskkonnad, mis pakuvad maailma tippülikoolide kursuseid tasuta kõigile soovijaile ja ehkki jutud e-õppest on pea sama vanad kui internet, sai möödunud aastast MOOC-ide aasta: hüppeliselt on suurenenud nii kursuste kui ka osavõtvate ülikoolide arv.

Tänavu veebruaris sai viis esimest USA Stanfordi ülikooli professorite loodud Coursera kursust ka ametliku akrediteeringu ja üha enam ülikoole üle maailma on hakanud MOOC-ide eest ainepunkte andma või neid oma õppekavadesse kaasama. Näiteks on Coursera vahendatava Stanfordi ülikooli kursuse Human-Computer Interaction oma õppekavasse lülitanud Helsingi ülikool.

Millal Eestis selleni jõutakse, ei osanud siinsete ülikoolide esindajad pakkuda. Üheski meie suuremas ülikoolis pole MOOC-ide eest seni ka ainepunkte antud.

Küll aga saab läbitud veebikursuseid arvestada VÕTA reeglite kohaselt ehk kui selle sisu mõne õppekava ainega klapib, on võimalik õppekavas ette nähtud kursus asendada omaalgatuslikult läbituga. Ülikoolide kinnitusel pole võimatu, et tulevikus veebikursusi ka õppekavas aktsepteerima hakatakse.

Õpetavad maailma parimad

Sama usub Tartu ülikoolis loenguid andev majandusteaduskonna doktorant Indrek Seppo, kes näeb MOOC-ides head võimalust kaasata õppesse asjatundjaid mujalt maailmast. „Kui nii on võimalik paremat haridust anda, siis tuleb see võimalus ära kasutada,” leiab ta ja lubab järgmisest sügisest hakata töötama selle nimel, et ka Tartu ülikoolis Coursera kursuseid vähemalt osaliselt kasutada võiks.