USA toetab Eesti küberkaitsekeskust
Ilvese ning USA riigipea George Bushi kohtumise juures viibinute kirjeldusel sattus Bush küberkaitsekeskuse loomise ideest vaimustusse. “See pole halb mõte, see on hea mõte,” olevat ta elavalt kinnitanud. Hilisemal pressikonverentsil sõnas Bush, et küberrünnakud on teema, millest tal isiklikult “oleks palju õppida”.
Ehkki president Ilves kinnitas pärast kohtumist, et Bushi toetusavaldus tähendab sisuliselt USA ametliku poliitika väljakuulutamist, tuleb NATO keskuse rajamiseks saada heakskiit ka teistelt alliansi liitlastelt. NATO keskused annavad lisaks prestiiÏile ka otsest majanduslikku tulu, mis-tõttu neid tahaksid enda territooriumile enamik liitlasi.
Siiski on Eesti saanud juba põhimõttelise nõusoleku ka Saksamaalt. “Kui kaks suurimat riiki NATO-s on selle poolt, siis usun, et asi edeneb,” kinnitas Ilves pärast USA kaitseministri Robert Gatesiga kohtumist optimistlikult.
Ilvese hinnangul võiks NATO keskus potentsiaalseid ründajaid heidutada: “Meetod, millega Eestit rünnati, kasutab arvuteid üle kogu maailma,” kirjeldas ta. “Võib-olla siis tulevikus mõned küberrünnakute korraldajad mõtlevad, mida sellise asja kasutamine tähendab.”
Eesti Iraagist ei lahku
Teise olulise teemana kinnitas president Toomas-Hendrik Ilves Washingtonis, et tõenäoliselt jäävad Eesti väed Iraaki ka järgmisel aastal.
“Kindlasti on Eesti seal aasta lõpuni,” sõnas ta ajakirjanikele pärast kohtumist USA presidendi George Bushiga. “Praegu ei näi olevat erilist soovi meie osalust missioonidel lõpetada.”
Ilvese sõnul tuleb vastav otsus langetada küll mitte temal, vaid valitsusel. “Aga ma ei tea, et oleks mingeid kavatsusi [meie väljatõmbumiseks],” lisas ta.
