Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsi esindaja Helen Lempu Foto: Hendrik Osula

Selle aasta mais teatas sotsiaalministeerium, et hakkab maapiirkondade arstipõuda leevendama noore arsti lähtetoetusega. Pakkumine kõlas esmapilgul suurejooneliselt: kui noor arst maale tööle läheb, annab riik talle 15 000 eurot.

Sellegipoolest pole toetusele soovijaid. Juba korra pikendatud taotlusaeg lõpeb selle kuuga, kuid taotlejaid napib endiselt. „Praeguseks on esitatud üks taotlus,” ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Pille Saar. Raha on toetusteks aga ette nähtud 150 000 eurot ehk vähemalt kümnele arstile.

Haruldane lugu – Eesti meditsiinis on raha ülearu. Kuidas nii juhtus? „Täpset põhjust on raske välja tuua, kuid üheks põhjuseks võib olla see, et vaatamata suurele rahasummale ei soovita väljapoole tõmbekeskuseid tööle minna, kuna ka tõmbekeskustes on piisavalt palju tööpakkumisi. Lisaks kindlasti ka see, et inimeste plaanid ei sünni üleöö ja kuna lähtetoetuse süsteem alles hiljuti rakendus, siis on loodetavasti edaspidi rohkem huvilisi,” ütles Saar.

See-eest oskab toetuse ebapopulaarsust põhjalikult lahata selle sihtrühm ehk noored arstid. „Toetuse saamise tingimused nõuavad täistööaega ehk nädalas 40 tundi tööd ühes haiglas. Samas pole väiksemates haiglates eriarstile täistööaega pakkuda. Neile sobiks, kui eriarst teeks vastuvõtte ühel-kahel korral nädalas,” tõi Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsi esindaja Helen Lempu esile esimese takistuse, miks pakkumine ei sobi. Koormuse jaotamise ettepaneku tegi ka arstide liit sotsiaalministeeriumile enne määruse jõustumist, kuid ettepanekut arvesse ei võetud.

Viieaastane sunnismaisus

Noorarstide ühenduse juhatuse liikme Kadri Lillemäe sõnul teeb viieaastast sunnismaisust tähendav toetus praegu ettevaatlikuks. „Lähtetoetus oma summas ja tingimustes on kosmeetiline defekti parandamine, probleemi juured on tunduvalt sügavamal. Üksikud nooremarstid julgeksid end siduda viieks aastaks täiskoormusega maakonnahaiglaga tänases situatsioonis, kus paljude haiglate kohal ripub küsimärk. Terve mõistus ei luba võtta vastu toetust, kui teab, et võibolla tuleb see summa tagasi maksta, kui näiteks konkreetses haiglas kaotatakse ära just sinu erialal täiskoormusega töökoht,” ütles Lillemäe.

Teiseks ei kandideerita toetusele sellepärast, et keset aastat jõustunud määrus annab liiga vähe aega planeerimiseks, sest tänavu residentuuri lõpetanutel on enamasti juba töökoht selge ja toetuse nimel kolida ei taheta. „Praegused residendid on oma elu paika saanud ja 250 euro eest kuus – nii palju see 15 000 on, kui viie aasta peale jagada – elukohta muutma ei hakata. Võib-olla tulevikus hakatakse juba vastavalt mõtlema, et pigem kolingi sinna, kust ka toetust saaks,” hindas Lempu.

Koostöövalmis

„Oleme valmis sel teemal ministeeriumiga koostööd tegema, et süsteemi täiendada. Praegu ja ilmselt ka tulevikus saavad lähtetoetusest kasu pigem need, kes niikuinii plaanisid minna tööle oma elukohajärgsesse maakonnahaiglasse ja saavad lähtetoetuse näol n-ö lisaboonuse (ehk õnnestub stuudiumi jooksul kogunenud õppelaen tagasi maksta või korteriostuks sissemakse ära teha), probleemi enda olemuse juured on aga tunduvalt sügavamad,” ütles Kadri Lillemäe. Arstiteadusüliõpilaste selts ja noorarstide selts plaanivad lähtetoetuse tingimuste teema sotsiaalministeeriumis tõstatada. Pärast streigi lõppu, kui olukord on rahunenud.TingimusedKes saab lähtetoetust?

••Toetus on mõeldud neile noortele arstidele, kes residentuuri lõpetamise järel asuvad tööle üld- või kohalikesse haiglatesse või maapiirkonna perearstipraksisesse.

••Kaasneb kohustus valitud haiglas viis aastat töötada.

••Lähtetoetust võib taotleda arst, kes on lõpetanud residentuuri ning omandanud anestesioloogia, erakorralise meditsiini, laborimeditsiini, peremeditsiini, radioloogia, sisehaiguste või üldkirurgia eriarstiabi eriala.

••Perearst võib taotleda lähtetoetust, kui teeninduspiirkond asub väljaspool Tallinna, Tartut või nendega piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid.

••Kui raha ära ei kasutata, saab sellest vaid väikese osa tulevasse aastasse üle kanda. „Riigieelarve seadus ütleb, et üle on võimalik viia kolm protsenti 2012. aasta lähtetoetuse eelarve summast,” ütles Pille Saar.