Kunstiteraapia ja taastuvenergeetika on vaid üksikud näited uutest erialadest, mida ülikoolid tänavu sisseastujatele pakuvad. Tallinna ülikoolides on eksootilisi aineid rohkem, aga näiteks Tartu ülikool läheb õppeaastale vastu uute õppekavadeta.

Tallinna tehnikaülikool avas tänavu magistriõppe ehitusteaduskonnas kolm uut eriala: keskkonnatehnika, tööstus- ja tsiviilehitus ning transpordiehitus. Vastuvõtuspetsialisti Anu Sooba sõnul oli kõiki neid erialasid seni võimalik õppida inseneriõppena (mis tähendas viieaastast õpet), kuid uusi eri-alasid avades mõeldi eelkõige neile lõpetajatele, kes õppisid sama eriala aastaid tagasi bakalaureuseõppes ning kelle ainus edasiõppimisvõimalus on seni olnud minna uuesti viieaastasesse inseneriõppesse.

Kõigil avatud erialadel oli 30 riigieelarvelist kohta, kuid näiteks keskkonnatehnika ja transpordiehituse eriala kõiki õppekohti ei saadud täis. “Ometigi avatakse sügisel kõik erialad,” ütles Sooba.

Tehnikaülikool tegi muudatuse ka bakalaureuseõppes, kus tootearendus- ja tootmistehnika eriala tudengid õpivad sellest sügisest esimese õppeaasta Tartus TTÜ Tartu kolledÏis ning ülejäänud kaks aastat Tallinnas.

Tallinna ülikooli bakalaureuseõppes avati täiesti uuena kunstiteraapiate eriala. Kunstiteraapia eriala all mõeldakse muusikat, kujutavat kunsti, tantsu ja liikumist, draamat ja kirjandust rakendavaid psühhoteraapiaid. Õppekava loob võimaluse baasteadmiste ja oskuste omandamiseks, et jätkata õpinguid magistriõppes või asuda tööle terapeutilisi teadmisi nõudval ametikohal. Eri-   ala on Eestis võimalik õppida vaid Tallinna ülikoolis ning praegu antud erialale riigitellimus puudub, mistõttu huvilised peavad õpingud oma taskust kinni maksma. “See on tavaline, et uutele erialadele tavaliselt tasuta kohti ei ole,” selgitas Tallinna ülikooli pressiesindaja Krista Männa.

Interaktiivne meedia


Uuendatud õppekavaga on Tallinna ülikooli magistriõppes võimalik õppida inglise keeles interaktiivset meediat ja teadmuskeskkonda. Õpetatakse uusmeedia teooriaid ja tehnoloogiaid, äri- ja projektijuhtimist, uurimismeetodeid ja andme-   analüüsi, intellektuaalomandi kaitset, kommunikatsiooniteooriaid ja semiootikat. Õppekava väljatöötamist on juhtinud ülikooli uusmeedia professor Mauri Kaipainen.

Magistriõppeprogramm peab andma tervikliku ning laiahaardelise hariduse, mis võimaldaks lõpetajatel oma teadmisi vastavalt valdkonna kiirele arengule tänapäevastada ning kohaneda kiiresti muutuva tööturu vajadustega. Männa sõnul on sellel erialal ka kaheksa riigieelarvelist kohta, kuid soovijaid võeti esialgu vastu vaid seitse Eestist ning lisaks kaks välismaalt. “Riigitellimuse täitmiseks korraldatakse augusti lõpus lisakonkurss ühe tühja koha täitmiseks,” lisas Männa.

Sarnaselt Tallinna ülikooliga korraldab augustis lisavastuvõtu Eesti muusika- ja teatriakadeemia, kus saab kandideerida muu hulgas ka pärimusmuusika eri-alale. Rektor Peep Lassmanni sõnul korraldatakse lisavastu-võtt kogu ülikooli peale, sest mõned riikliku tellimuse kohad jäid täitmata.

Mitu uut eriala avab sellest sügisest ka Eesti maaülikool. Iluaianduse erialal on võimalik õppida head dekoratiivtaimede ja taimekahjustajate tundmist, oskust kujundada haljasalasid ja eraaedu ning juhtida haljasalade rajamis- ja hooldustöid. Taastuvenergeetika eriala valinud saavad hea ettevalmistuse insenerialadel, eeskätt elektri- ja soojusenergeetika, automaatika ning masinate kasutamise alal ning taastuvenergia ressursside erialal, kus valmistatakse ette sügavate loodusteaduslike teadmistega spetsialiste, kes oskavad hinnata Eesti taastuva energia ressursse (päikese-, tuule-, vee-, geotermiline ja bio-     energia) ja prognoosida nende dünaamikat, tunnevad taastuva energia ressursside kasutamise tehnoloogiaid, oskavad hinnata selle tootmise sotsiaal-majanduslikke aspekte ning mõju keskkonnale.

Maaülikoolis käivitub sügisest täies mahus ka rahvusvaheline ingliskeelne magistriõppekava “Elustiku mitmekesisuse ja mitmefunktsiooniliste maastike korraldamine”, milles ühitatakse loodusõppeained säästliku majandamise ja keskkonnakorralduslike õppeainetega, ühtlasi korraldatakse ka õppeekskursioone nii Eestis kui ka teistes Baltimaades.

Maaülikooli kõik uued eri-    alad jäävad samuti riikliku koolitustellimuse väliseks, mistõttu nende vastuvõtt lõpeb täna ja täpset sisseastujate hulka ei osatud veel öelda. Vastuvõtuspetsialist Tiiu Lille sõnul pole aga muret, et vähese huvi tõttu mõnda eriala sügisest ei alustataks ning kõikidele neile on õppurid olemas. “Näiteks iluaiandust õppima tulijate hulgas on mitmeid neid inimesi, kes selles valdkonnas juba tegutsevad ning soovivad ennast nüüd täiendada,” lisas Lille.

Tartu ülikooli vastuvõtuspetsialist Kaja Karo ütles, et seal tänavu täiesti uusi õppekavu ei avata. “Sellest aastast on aga esimest korda võimalik magistriõppe päevases õppes õppida religiooniantropoloogat, mida senini oli võimalik õppida vaid avatud ülikoolis,” lisas ta. Magistriõppes lisatakse ingliskeelne rakendusliku mõõteteaduse õppekava.

Kommentaar

Heli Mattisen, Tallinna ülikooli

akadeemiline prorektor

Tallinna ülikooli senat on otsustanud alustada Katariina kolledÏi käivitamist. Kui kõik läheb plaanipäraselt, on uude kolledÏisse võimalik astuda juba järgmisel (2008.) aastal.

Loodava õppeasutuse puhul on tegemist eelkõige venekeelseid õppekavu pakkuva kooliga. Õpe toimub vene keeles, kuid õpitakse ka eesti keelt ning üht võõrkeelt.

Sisseastujailt oodatakse küll eesti keele oskust vähemalt B2-tasemel, sest pärast bakalaureuseastme lõpetamist tuleb edasiõppijail suunduda inglis- või eestikeelsesse magistriõppesse, sest Tallinna ülikool venekeelset magistriõpet avada ei kavatse.

Kuna õppekavad on veel senatis läbivaatamisel, selguvad Katariina kolledÏis õpetatavad erialad lähitulevikus.

Kavas on avada üks humanitaar- ja üks sotsiaalteaduste suund. Loodavad õppekavad võimaldavad eri valikuid ega dubleeri kindlasti olemasolevaid õppekavu.

Pigem inglis- kui venekeelne õpe

•• Ingliskeelset haridust on võimalik omandada kõigis suuremates ülikoolides, kuid küsimusele, kas Tartu ülikoolis on võimalik õppida ka vene keeles, vastab vastuvõtuspetsialist Kaja Karo: “Tartu ülikooli ametlik õppekeel on eesti keel ning ühtegi eriala vene keeles ei ole.” Ka maaülikool ei paku oma õppekavades midagi venekeelset, märgib maaülikooli vastuvõtuspetsialist Tiiu Lille.

•• Tallinna tehnikaülikool on suurematest riigiülikoolidest kõige venekeelsem. “25 erialast on venekeelses rühmas võimalik õppida 16, kuid venekeelne õpe toimub sealgi vaid esimesel aastal. Erialaaineid tuleb ka vene rühmades alustajail õppida eesti keeles,” märgib Anu Sooba. “See, kui palju riigieelarvelisi kohti vene rühmadele antakse, on ülikooli enda otsustada, kuid üldiselt jääb see vahemikku kuni 25% kõigist riigieelarvelistest kohtadest.” Sooba tunnistab, et raske on öelda, palju vene rahvusest õppureid koolis kokku on, sest paljud lähevad õppima hoopis eesti õppekeelega rühmadesse.

•• Tallinna ülikoolis saab venekeelsena õppida vaid ajakirjandust ja vene filoloogiat, märgib pressiesindaja Krista Männa. “Kuid näiteks mõnda ainet reklaami ja imagoloogia õppekavas õpetatakse ka vene keeles eraldi, kui on hulgaliselt soovijaid,” märgib ta.

•• Tallinna ülikoolil on 2008. aastal kavas avada venekeelne Katariina kolledÏ, kus eelnevalt märgitud erialade kõrval oleks võimalik õppida vene keeles ka näiteks psühholoogiat, selgitab Männa tulevikuplaane. “Eelmise aastaga võrreldes on aga märgata, et järjest enam vene koolide lõpetajaid astub eesti õppekeelega erialadele,” lisab Männa.