Uuring: jutt Tšernobõli laastavast mõjust tervisele on pelgalt müüt
Aastaid on räägitud Tšernobõli radioaktiivse kiirguse hävitavast mõjust nende Eesti meeste füüsilisele tervisele, kes seal avarii tagajärgi kõrvaldamas käisid. Siiski ei ole probleem radiatsioonist sõltuv haigestumine, vaid hoopis radiatsiooniga kokkupuutunute vaimne tervis.
Tšernobõliga seostub paljudele pilt väärarenenud lastest ja surmavast kiirgusest. Ühtlasi on tõestatud, et ioniseeriv kiirgus võib põhjustada palju eri haigusi, nende hulgas kilpnäärmevähki ja leukeemiat. Tervise arengu instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna teadlaste värske uuringu kohaselt aga Eesti Tšernobõli-veteranide seas nende haiguste liigriski ei ilmne. Kas jutt radioaktiivse kiirguse laastavast mõjust seal käinud Eesti meeste füüsilisele tervisele on siis tõesti müüt? „Jah ja ei,” vastas teadur Kaja Rahu suuremate emotsioonideta.
Tervise arengu instituudi teadlased on koostöös Soome ja USA teadlastega Tšernobõli veterane jälginud juba 1986. aastast alates. Uuringusse on kaasatud 4810 Eesti meest. Algul kavatseti uurida radiatsioonist sõltuvat vähki haigestumist, aga juba 1997. aasta uuringutulemused näitasid, et Tšernobõli veteranide hulgas ei esine sagedamini leukeemiat ega teisi radiatsioonist sõltuvaid vähke, samuti ei ilmnenud liigsuremust. Peamine põhjus on, et Eesti meeste saadud kiirgusannused olid küllaltki väikesed võrreldes nende inimestega, kes said kiirgust kohe ja purunenud reaktori vahetus läheduses.