Eile kinnitas haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase juhitav õppekavanõukogu uue õppekava lähteülesanded ning otsustas alustada uue kava koostamist taas nullist.

“Alustame nullist, kuid ei viska prügikasti ka kõike seda, mis varem tehtud,” ütles Lukas.

Ministri sõnul on uue kava puhul kõige olulisem muudatus, et põhikooli ja gümnaasiumi õppekava ei käsitata enam omavahel seotuna. Teine põhimõtteline muudatus on Lukase sõnul see, et uue õppekava üldpõhimõtted saavad seaduse jõu põhikooli ja gümnaasiumi seaduse muudatustes.

“Õppekava on nii oluline dokument, et selle põhialustes peame leppima kokku riigikogu tasandil, mitte ainult valitsuses ja koalitsioonis,” selgitas Lukas.

Nõukokku kuuluva endise haridusministri Peeter Kreitzbergi sõnul on eriti oluline mõtestada põhikooli roll haridussüsteemis. “Praegu võetakse seda kui ettevalmistust gümnaasiumiks, kuid põhikool peaks olema iseseisev kooliaste,” lausus Kreitzberg. Ta lisas, et vaidlusaluseks teemaks tõuseb uue õppekava puhul seegi, kas algkooliks peetaks esimest kuut või nelja klassi.

Lukase sõnul peab uus õppekava andma võimaluse igale õpilasele individuaalselt läheneda ja aineid omavahel integreerida ning koolidel peab olema võimalus õppetööd paindlikumalt korraldada. “Sealhulgas tuleb vaadata üle kohustuslikud ainemahud ning gümnaasiumis anda koolidele õppekavaks vabamad käed,” lausus Lukas.

Uue õppekava esimesed dokumendid peab riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus valmis saama tänavu juuniks ning 2009. aasta lõpuks peavad kõik eelnõud küpsed olema, et neid jõuaks rakendada 2010/11. õppeaastal.