“See laev koos spetsiaalse varustusega oleks võinud äsjase merereostuse puhul aidata – laeval on olemas nii jää alt kui ka lahtisest veest reostuse kogumise seadmed,” ütles laeva ehitamise eest vastutav Aleksandr Zaborski laevatehasest. “Kuna aga info reostusest jäi hiljaks, ei oleks ka uus laev oma tehnikaga rannas enam midagi teha suutnud.”

2004. aastal alanud laeva rekonstrueerimine ehk Zaborski sõnul sisuliselt uue laeva ehitus pidi lõppema detsembris, kuid on edasi lükkunud. Nüüd loodab tehas ligi 140 miljonit krooni maksma läinud laeva veeteede ametile üle anda veebruaris.

Merereostustõrjevõime tõstmiseks oleks mõnede arvutuste järgi lähiajal vaja kulutada kuni kolm miljardit krooni. “On selge, et riik ei suuda korraga seitset-kaheksat laeva ehitada,” ütles keskkonnaminister Villu Reiljan eile. Soomel on 13 suurt ja 92 väiksemat reostustõrjelaeva.

Täna kohtub Reiljan rahandus- ja siseministeeriumi spetsialistidega, et kiirendatud korras leida raha, mis lubaks osta merereostusseire radari ja uusi tõrjevahendeid. Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja sõnul soovitakse just nende, üle miljardi krooni maksvate vahendite ostmiseks luua õlitõrjefondi.