Uus Sakala plaanib säilitada senise fuajee
Reedel toimus muinsuskaitsenõukogu esimehe Mart Kalmu ja AS-i Uus Sakala esindajate kohtumine, kus otsustati kõik võimalused veel kord hoolega läbi kaaluda. Nii kaua Sakala keskuse fuajees ei lammutata.
AS-i Uus Sakala nõukogu esimehe Peeter Rebase sõnul oli üle pika aja tegemist positiivse ja konstruktiivse koosolekuga, kus kedagi ei süüdistatud, vaid arutati, mida annaks paremini teha. Siiski ei langetatud eile veel lõplikke otsuseid.
Mart Kalmu kinnitusel nõustus Uus Sakala järgima arhitektuurimälestiste nõukogu soovitusi säilitada fuajee- ja vestibüülikompleks. Ülejäänud osad tuleb uuesti planeerida ning ees ootab tohutu töö.
Rebane loodab kompromissile
Praegu sisetööde käigus maha võetud sisedetailid tuleb aga Kalmu sõnul kindlasti säilitada. “Kahju on juba tekitatud, aga mitte pöördumatult,” selgitas ta. Lühtrid on laest alla võetud ja sisse pakitud, vitraaÏid korralikult virnastatud. Kahjustatud on näiteks rõdupiirdeid, kuid Kalmu sõnul ei saa kõike alati sama mõõdupuuga mõõta. Ta tõi näiteks rokokoo stiilis puituste rikkumise Tartus ning ütles, et selle kõrval on Sakala lihtsalt taastatav.
Demonteeritud detailid pannakse tagasi siis, kui tööd on lõpetatud. Praegu on aeg maha võetud, et kõigest paremini aru saada, selgitas Kalm. Küsimusele, kas Sakala fuajeekompleks jäetakse tõesti alles, vastas Peeter Rebane: “Täna pole meie sellist otsust kindlasti langetanud. See oli tema (Kalmu) arvamus ja ettepanek.”
“Kohtusime täna, et näidata omalt poolt objekti, näidata, et midagi ei ole pöördumatult kahjustatud,” selgitas Rebane. Midagi ei otsustatud, pigem oli tegemist aruteluga, kus lepiti kokku, et arhitekt joonistab hoone veel kord üles. Rebase sõnul on mitu tegutsemisviisi: kogu maja lammutada, mingi osa alles jätta või tõesti kogu fuajee- ja vestibüülikompleks säilitada.
Projekti valmimise aega ei osanud Rebane ennustada. Tema sõnul sõltub see arhitektist, kellel on kõvasti tööd.“Juhul kui see on võimalik, siis – nagu ma olen alati öelnud – mina ei ole lammutamise pooldaja, jumala eest, ma ei taha midagi lammutada. Lammutamise eesmärk on saada parem ja konstruktiivsem hoone,” selgitas Rebane.
“Iga asi on omavahel seotud, tuleb leida mõistlik lahendus ja kompromiss. Ma loodan, et seda on võimalik saavutada,” toonitas Rebane.
Maavanem küsib nõu õiguskantslerilt
•• Harju maavanem Värner Lootsmann sai reedel regionaalminister Jaan Õunapuult käsu alustada Sakala keskuse lammutamise järelevalvet.
•• Lootsmann on varem järelevalvest loobunud, tuues põhjuseks, et Tallinna linnaplaneerimise ameti antud ehitusluba ei ole kohaliku omavalitsuse üksikakt ja seega puudub maavanemal riikliku järelevalve algatamiseks alus.
•• Minister Õunapuu vastas, et õigusteoorias ei tehta vahet kohaliku omavalitsusorgani ja kohaliku omavalitsusorgani struktuuriüksuse haldusakti vahel, ning palus järelevalvet korraldada viie tööpäeva jooksul.
•• Lootsmanni sõnul vastab ta ministri kirjale kindlasti esmas-päeval, kuid enne esitab arupärimise hoopis õiguskantsler Allar Jõksile, et selgitada, millisel juhul on siiski tegemist üksikaktiga ja millisel mitte.
•• Õiguskantsler on 2001. aastal kontrollinud Tallinna linnaplaneerimise ameti antud ehitusluba ja väga üheselt öelnud, et kuna maavanema järelevalvele see üksikakt ei allu, siis saab pöörduda halduskohtusse.
