----

 Kahe aasta eest vaimsete häiretega inimestele ja kurjategijatele relvaloa andmist võimaldava relvaseaduse pärast häirekella tõstnud riigikontrolli argumendid on nüüd jõudnud seadus- eelnõusse, mis kohustab tulevikus hindama uue relvaloa taotleja psüühilist seisundit.

Siseminister Kalle Laaneti sõnul peab relvaloa taotleja praegu riigikogu menetluses oleva relvaseaduse eelnõu järgi tegema läbi psühhiaatrilise ja muu tervisekontrolli. “Ja kui viie aasta pärast relvaloa kehtivuse aeg lõpeb, siis peab ta samamoodi tervisekontrolli läbima,” lisas Laanet.

Aastaid relvaseaduse karmistamise vastu seisnud endise siseministri Margus Leivo sõnul on relvaloa taotleja psüühilise tervise kontroll õigustatud, kuid samas ei anna seegi kindlust, et relvaga õnnetusi ei juhtuks.

Normaalse mõistusega inimesele tuleb relv anda, kui ta seda soovib, ütles Leivo, lisades, et relva ei peaks suhtuma nagu tabuasja. Samas tuleks relv anda vaid inimesele, kes oskab sellega ringi käia.

“Olen selle poolt, et psüühiliste kallete ja muude hälvetega inimestel ei tohiks olla relva,” ütles Leivo. “Arvan, et inimesel, kes relva taotleb, peaks ikka psühhiaatri hinnang olema.”

2004. aasta suvel kritiseeris riigikontroll liiga leebet relvaseadust, mille tõttu võivad ametliku relvaloa saada ka kurjategijad, vaimselt haiged või oskamatud inimesed.

Riigikontrolli toonane audit märkis, et loa taotleja vaimse tervise kontroll on pinnapealne ning kuna vaimne hälve ei ole silmaga  näha, võivad relvaloa saada ka vaimuhaiged inimesed.

Praegu on relvaloa hankimisel kohustuslik vaid perearsti tehtav arstlik läbivaatus.

Riigikogu õiguskomisjoni liikme Koit Pikaro sõnul tuleks relvaloa andmisel olla senisest tervisetõendi tegeliku sisu osas nõudlikum.

Oleks otstarbekas, et perearst konsulteeriks psühhiaatriga ja kui inimene on “psühhiaatrias arvel”, siis tuleks ka loobuda talle relvaloa andmisest, lisas Koit Pikaro.

Ohud jäävad

Leivo märkis, et uurida tuleks ka seda, kust sai Vladimir Mahhov relva, millest ta tulistas Tallinna Haabersti linnaosa töötaja Tatjana Sarzanova tapnud lasud.

“Ühiskonnas on veel selliseid inimesi ja relvi, millest riik ja seadusandjad ei tea, aga see ei tähenda, et need inimesed, kes relvareeglitest kinni peavad ja oskavad relvaga ringi käia, peaksid selle pärast kannatama,” ütles Leivo.

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Väino Linde sõnul peaks ka perearst kontrollil nägema, kas inimene on adekvaatne.

“Aset leidnud sündmus on väga kurb ja seadus tuleks üle vaadata,” ütles Linde. “Aga andke andeks mu sõnu, miski ei takista psüühiliselt ebastabiilsel inimesel võtta näiteks kirvest või nuga või osta althõlma mingi lõhkekeha ja sellega rünnata. Nii et me võime üritada ohtu vähendada, aga see jääb alati püsima.”