Tallinna ehituskooli arendusdirektor Tõnu Armulik sõnas, et äsja renoveeritud uus maja aitab noori kutsekooli kasuks otsustama meelitada. Foto: Rauno Volmar

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) aastaanalüüsis tõdetakse, et põhikoolilõpetajate jagunemine kutse- ja üldkeskhariduse vahel pole viimasel kümnel aastal märgatavalt muutunud. Analüüsis märgitakse, et elukestva õppe strateegiaprogrammis on 2020. aasta eesmärgiks seatud kutseõppeasutuste ja gümnaasiumi kasuks otsustajate jaotus 35/65. Viimasel viiel aastal on kutsehariduse valinud stabiilselt 26−28% ja üldkeskhariduse 72−74% põhikoolilõpetajaid (vt graafik). Teisisõnu peaks praeguse õpilaste hulga puhul otsustama gümnaasiumi asemel kutsekooli kasuks ligi 800 noort aastas.

Kutsekoolidesse astujate hulga suurenemine on olnud HTM-i eesmärk juba 10−15 aastat, kuid see, et põhikoolilõpetajatest valib kutseõppe alla 30%, on püsinud. Noorukite õppevalikute erinevused on ligi viie-kuuekordsed: suuremas linnas eesti õppekeelega kooli lõpetanud tüdrukutest valib kutsehariduse umbes 10%, aga Ida-Virumaa venekeelsetest noormeestest 60%.

Avalehele
69 Kommentaari
Loe veel: