Vabaduse monumendi kavad
Tallinna Vabaduse monumendi konkursile esitatud eskiislahendused pakuvad pealinna sümboli kujutamiseks äärest ääreni võimalusi, millest omapärasemad on monumendi ehitamine sõrme-, vankriratta- või lillekujulisena.
“Lahendusi pakuti tõesti äärmiselt erinevaid, kuid kõikidest eskiisidest eristus siiski umbes kakskümmend tööd, mis olid üldisest tasemest tunduvalt üle,” lausus Vabaduse monumendi þüriisse kuuluv kultuuriminister Signe Kivi. Tema sõnul võiks Vabaduse väljaku piirkonda rajatav monument tekitada inimestes helge tunde, mitte ei peaks seda vaadates meelde tulema eestlaste raske minevik.
“Tahaksin, et inimesed hakkaksid armastama monumendi juures käia ja mõtelda elu üle järele,” lisas Kivi. “Monumendist võiks saada Tallinna ja miks ka mitte Eesti üks sümboleid.”
Lennart Meri juhitava þürii ainus rahvusvaheline liige, Pariisi VIII ülikooli professor Bernard Gerboud lausus, et vaevalt monument ka välisturiste külmaks jätab.
“Vaatamata sellele, et eestlastele on vabadus alles värske sõna, on sel sõnal ka teistele rahvastele samasugune tähendus,” sõnas Gerboud. “Iseasi on, kas vabadust üldse peakski kujutama sümbolina, sest see on pigem üks avatud idee.”
Tallinna kultuuriväärtuste ameti linnakujunduse osakonna juhataja Leele Välja ütles, et Ïürii valis konkursile laekunud ligi 130 tööst välja kümme, millele lisandub rahvalt kõige rohkem hääli saanud eskiislahendus. Kui rahva valitud töö ei ole Ïürii valitud kümne töö hulgas, langeb väiksema punktide arvu saanud töö välja ja asemele tuleb rahva valitud töö.
Esmaspäeval avalikustatakse konkursi II vooru pääsevad tööd, mille autoritest igaüks saab preemiaks 25 000 krooni. Kümme väljavalitut saavad oma kavandit edasi arendada. Lõpliku otsuse teeb Ïürii järgmisel aastal.
