Vabaduse väljak saab uue ilme
Vabaduse väljaku ümberehitus maa-aluse parkla ja haljastatud jalutusalaga esindusväljakuks algab juba aprillis.
Esimese tööna hakatakse Tõnismäe alajaamast väljaku suunas kaableid vahetama, seejärel tehakse tühjaks väljakualune, suvel algab maa-aluse parkla vundamendi rajamine.
Aprillis algavad püstitatava vabadussamba asukohas mullatööd, mäekülg viiakse sobivasse tasapinda. Paralleelselt koostatakse ehitusloa projekt ja mais algab samba vundamendi rajamine. Vabadussamba avamise ajal 28. novembril on pooleli väljaku uuendustööd, piduliku ürituse ajaks peab linn jätma vähemalt kolmandiku väljakust puutumata.
Vabaduse väljaku ümberkujundamine peaks praeguste plaanide järgi lõppema 2009. aasta sügisel, vahetult enne kohalikke valimisi.
Praegu sobitavad SWECO Projekti projekteerijad linna ja Harjumäe nõlvale vabadussammast püstitava kaitseministeeriumi soove. Viimase märkimisväärse uuendusena kustutati ehitusprojektist perspektiivne Mustamäe trammikoridor, milleks Tallinn tõukefondidest raha ei saanud.
150-meetrine tunnel
Riigihankekonkursi esimese töö, tehnovõrkude ümbertõstmise hinnapakkumise esitamise tähtaeg on 11. aprill. Tehnovõrkude projekti valmistas kaks ja pool kuud ette 15 inimest ning ka väljaku vabastamine kõigist kommunikatsioonidest on töömahukas. “Asi on väga komplitseeritud, trolliliiklust näiteks ei tohi puutuda,” ütles kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel. Kui väljakualune tehakse puhtaks, kasutavad “side-, kanali- ja võrgumehed” olukorda ära, tehes samal ajal muid tulevikku vaatavaid töid.
Ümberehituste ajal veetakse Tõnismäe alajaamast uued kõrgepingekaablid, mis annab võimaluse nüüdisajastada vanalinna piirkonna elektrivarustust. Lisatoide tuuakse piki Kaarli puiesteed näiteks Sakala keskusele ja Stockmanni kaubamaja laiendusele, ütles SWECO Projekti projektijuht Ants Jakobson.
Osa kommunikatsioonidest pannakse Moskva kohviku eest nelja meetri sügavusel maa all linnavalitsuse poole kulgevasse uude, 150-meetrisesse tunnelisse. “Kui tavaliselt vaiad rammitakse, siis Jaani kiriku vigastamise vältimiseks puuritakse need maasse ja lastakse betooni täis,” kirjeldas SWECO Projekti teede osakonna juhataja Henri Toom. Tunnelis on side-, elektri- ja veeliinid ning gaasikustutus- ja ventilatsioonisüsteem. Kommunikatsioonide hooldajale jääb kaks meetrit liikumiskõrgust.
Paralleelselt tehnovõrkude projektiga töötatakse parkla konstruktiivse osa kallal, selle projekt valmib aprilli lõpuks. Projekti järgi tuleb Vabaduse väljaku alla 149-kohaline parkla, sama suur maapealne parkla suletakse ehituse käigus järk-järgult. Pärast praeguste tehnovõrkude eemaldamist alustab riigihankekonkursi kaudu otsitav ehitaja jaanipäevast parkla vundamendi rajamist.
Parkla karkass valmib hiljemalt 2008. aasta märtsis ja teekatted ning viimistlus kõige varem järgmise aasta kesksuvel.
Riik teist maa-alust parklat ei luba
•• 1. maiks lammutab OÜ Varamaad Kinnisvara Vabaduse väljaku ääres olevatel tenniseväljakutel senised ehitised, et rajada maapealne parkimisplats. Bastionimüüri ees olnud tribüünid on juba kadunud, muld väljas. Kuna riigilt Toompea tänava ja Kaarli puiestee nurgal olevat maatükki ei saadud, lükkub tenniseväljakute maa-aluse parkla ehitus esialgu teadmata ajaks edasi. “Endiselt kurdan selle üle: küll on kahju, et riik ei andnud Tallinnale maad,” pahandas abilinnapea Eha Võrk. “Minu arvates ei ole siin küsimus selles, kas all on äriettevõte või kohvik. Tegemist on Eesti riigi kõige tähtsama väljaku ühe komponendiga.”
•• Maa-ameti peadirektori asetäitja kt Anne Toom teatas märtsis linnavalitsusele, et maaüksuse riigi omandisse jätmine on vajalik riigivara seaduse järgi avalikuks otstarbeks, riigivõimu huvides või tulu saamiseks.
•• Kümme aastat ette valmistatud Vabaduse väljaku ümberehitusel lähtutakse ideekonkursi võitnud lahendusest “Pietro del Primo”.
