Samamoodi nagu Vabadussõja võidusamba rajajatel, on esialgses ajakavas paika pandud tähtajad edasi lükatud ka Vabaduse väljaku rekonstrueerijatel.

Riigihanketeates paika pandud ajaks ei jõua ehitaja valmis tehnovõrkude ümbertõstmisega ja rohkem aega nõuavad ka lisandunud arheoloogilised väljakaevamised. Juuni alguses otsustas kommunaalamet pikendada väljaku rekonstrueerimise järgmise etapi tähtaega – 149-kohalise maa-aluse parkla vundamendi rajaja leidmiseks korraldatud riigihankekonkursi pakkumiste tähtaega.

Kui esialgu loodeti karkassi ehitusega alustada kohe pärast jaanipäeva, siis nüüd on konkursi tähtaega pikendatud 7. juulini. Kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul tähendab see, et tööd algavad kõige varem juuli lõpus või augusti alguses. Eeldusel, et proteste ei tule ja muinsustega läheb kõik ladusalt.

Järgmisel neljapäeval koguneb linnakujunduskomisjon arutama Vabadussõja võidusamba eelprojekti (kus SWECO Projektil tuleb muu hulgas näidata sambaala ja väljaku sujuv ühendus), päev hiljem otsustatakse Vabaduse väljaku alt välja tulnud müüride saatus.

Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul lepiti sel nädalal linnavalitsuses projekteerijate ja arheoloogidega kokku, et arheoloogid kaevavad 26. juuniks müüri sõlmpunktid täielikult välja ning märgistavad geodeetiliselt. Etteruttavalt hinnanguid ei jagata ja kohe lammutama ei hakata.

Lapini ettepanek vajab aega

Kolmapäevases Eesti Päevalehes tegi kunstiakadeemia professor Leonhard Lapin ettepaneku leida väljakule uus lahendus: kolida parkla linnavalitsuse maja poole, arheoloogilistel väljakaevamistel avanenud tähelepanuväärse arhitektoonikaga kindlustused renoveerida, katta metall-klaaskonstruktsiooniga ja kasutada avaliku ruumina ürituste tarbeks. Vana vallikraavi soovitas Lapin täita veega ja rajada sinna purskkaevud.

Kommenteerides professor Lapini ettepanekuid, ütles kommunaalameti asejuhataja Peep Koppel, et see vajab väga tõsist otsust, kuna eeldab täiesti uue detailplaneeringu algatamist. “Eelmist planeeringut tehti kaheksa aastat,” meenutas Koppel.

Linnal on esindusväljaku projekteerimiseks ja ehituseks kuluvast 323,8 miljonist kroonist tänavu välja käia 160 miljonit krooni, sellest 100 miljonit lisaeelarvest. Vangerduse tõttu lükkub Peep Koppeli sõnul tõenäoliselt edasi Raekoja platsi rekonstrueerimine. Samba avamisajaks kavandatud 28. novembril on osa väljakust üles kaevatud, sest parkla valmib kevadel.