Vabarekond nõuab minister Ivalt aru: miks on riik haiged lapsed abita jätnud?
Vabaerakonna saadikud andsid täna sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale üle arupärimise puudega laste eluks ja arenguks vajalike abivahendite kättesaadavuse kohta. Fraktsiooni ajendas ministrilt selle teema kohta küsima Eesti Päevalehes kajastatud 7- aastase Jesperi lugu, kelle vanemad olid sunnitud lapse õiguste kaitseks ja riigi toega ortoosi soetamiseks riigi vastu kohtusse pöörduma. "Jesperi lugu pole kahjuks üksikjuhtum," ütles Vabaerakonna saadik ja riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm.
„Kurioosseks muudab Jesperi loo asjaolu, et ametnike arvates pole tegemist eluks vajaliku abivahendiga, kuigi vastava soovituse on andnud lapsega tegelenud spetsialistid, kelle hinnangul saavutatakse parim tulemus abivahendi ja füsioteraapia koosmõjus,“ ütles Haukanõmm.
Vabaerakonna fraktsioon soovib ministrilt teada, kui palju on tänavu esitatud puudega lastele vajalike abivahendite saamiseks erimenetluse taotlusi ning millised on arvukuselt suurimad tootegrupid.
Veel soovivad saadikud teada, milliste abivahendite tootegrupid suleti käesoleva aasta alguses ning millistele argumentidele ja uuringutele tuginedes otsus langetati?
Miks ei kaasatud otsuste tegemisse sihtgrupi esindajaid, vaid piirduti ainult informeerimisega?
Ka soovivad saadikud teada, kui palju aega kulub tegelikkuses abivahendi taotluse esitamisest kuni selle saamiseni ning kui palju oli keelduvaid otsuseid.
Kes konkreetselt ja milliste kriteeriumite alusel hindab abivahendi eluks vajalikkust või otstarbekust?
Mõned küsimused puudutavad ka füsioteraapia teenuse kättesaadavust ja selle kasutamist abivajajate poolt.
„Kas puudu on rahast, tahtest või julgusest otsustada?!“ küsis Haukanõmm, kes on ühtlasi Eesti puuetega inimeste koja juhatuse esimees.
„Puudega laste sotsiaaltoetusi pole riik tõstnud alates 2006. aastast. Tahame teada, kas ja millal on plaanis tõsta puudega laste sotsiaaltoetust, millega vanemad peaksid katma lapse puudest tulenevaid lisakulusid, sh abivahendite omaosaluse,“ lisas Haukanõmm.
Haukanõmm tuletab meelde, et puuetega laste vanemad on korduvalt juhtinud sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkindlustusameti tähelepanu probleemidele abivahendite kättesaadavusega ning rohketele erimenetlustele (2017. a kokku 2 813 juhul), mis enamasti lõpevad vaide esitamisega. "Vaiete esitamine on puuetega laste vanematele igapäevase hoolduse kõrval keeruline ning aeganõudev tegevus. Seda enam, et tegelikkuses on vastus vaietele enamasti negatiivne. Kogu protsessi keerukuse ja ajamahukuse tõttu on paljud vanemad üldse loobunud riigi toega abivahendi soetamisest või asunud oma laste õiguste eest võitlusesse," märkis Haukanõmm.
Vabarekonna arupäramise täistekst:
Puudega lastele eluks ja arenguks vajalike abivahendite kättesaadavuse kohta
Puuetega laste vanemad on korduvalt juhtinud Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti tähelepanu probleemidele abivahendite kättesaadavusega ning rohketele erimenetlustele (2017. a kokku 2 813 juhul), mis enamasti lõpevad vaide esitamisega. Vaiete esitamine on puuetega laste vanematele igapäevase hoolduse kõrvalt keeruline ning aeganõudev tegevus. Seda enam, et tegelikkuses on vastus vaietele negatiivne. Kogu protsessi keerukuse ja ajamahukuse tõttu on paljud vanemad üldse loobunud riigi toega abivahendi soetamisest või asunud võitlusesse oma laste õiguste eest.
Eesti Päevaleht on käesoleva aasta mais kolmel korral kirjutanud loo 7 aastasest Jesperist, kelle vanemad olid sunnitud riigi vastu kohtusse pöörduma, et kaitsta oma lapse õigus saada riigi toega 380 eurot maksev ortoos (survevest). Kurioosseks muudab loo asjaolu, et ametnike arvates pole tegemist eluks vajaliku abivahendiga, kuigi vastava soovituse on andnud lapsega tegelenud spetsialistid, kelle hinnangul saavutatakse parim tulemus abivahendi ja füsioteraapia koosmõjus. Samas on teada, et 2017. aastal rahuldati päris mitu sarnase survevesti erimenetlust.
SKAIS2 areng, mis pidi lihtsustama abivajajatele abivahendi taotlemise protsessi, on tänaseks veninud aastaid. Kuna SKAIS2 abivahendite digitaliseerimise arendus valmib heal juhul 2020 aastaks, on vaja leida ajutine lahendus olemasolevate probleemide lahendamiseks moel, mis ei ole vanematele alandav ega ebamõistlikult kurnav.
Eeltoodust lähtuvalt on meil Teile järgmised küsimused:
1. Kui palju on 2018. aastal esitatud puudega lastele vajalike abivahendite saamiseks erimenetluse taotlusi ning millised on arvukuselt suurimad tootegrupid? Kui palju aega kulub tegelikkuses abivahendi taotluse esitamisest kuni selle saamiseni erimenetluse raames (ametlik tähtaeg 30 päeva)?
2. Kui suure osa moodustasid 2018. aasta I kvartalis esitatud erimenetlustest keelduvad otsused? Keelduva otsuse peale on vanematel õigus esitada vaie. Kui paljudel juhtudel on vanemad vaidlustanud Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud keelduva otsuse? Kui palju vaideid jõuavad positiivse otsuseni, st need rahuldatakse ja milliste tootegruppides on enim rahuldatud vaideid?
3. Paljudel juhtudel vajatakse abivahendeid kombinatsioonis füsioteraapiaga. Mitu tundi füsioteraapia teenust on ette nähtud kroonilist haigust põdeva lapse jaoks aastas, nii rehabilitatsiooni- kui taastusravi raames? Kui pikad on ootejärjekorrad füsioteraapia saamiseks mõlemas süsteemis? Kui survevesti puhul eeldatakse, et füsioteraapia peaks olema vähemalt 3 x nädalas, siis kas reaalselt on seda võimalik saada?
4. Milliste abivahendite tootegrupid suleti käesoleva aasta alguses ning millistele argumentidele ja uuringutele tuginedes otsus langetati? Miks ei kaasatud otsuste tegemisse sihtgrupi esindajaid, vaid piirduti ainult informeerimisega?
5. Erimenetluse puhul on keeldumise põhjuseks tihti selgitus, et abivahend ei ole eluliselt vajalik või arenguks otstarbekas. Kes konkreetselt ja milliste kriteeriumite alusel hindab abivahendi eluks vajalikkust või otstarbekust?
6. Puudega laste sotsiaaltoetusi pole riik tõstnud alates 2006. aastast. Kas ja millal on plaanis tõsta puudega laste sotsiaaltoetust, millega vanemad peaksid katma lapse puudest tulenevaid lisakulusid, sh abivahendite omaosaluse?
