91-aastane Erna Kask võtab vastu vanurite eneseabi- ja nõustamisühingusse saabujaid. Teinekord juhib ta käsitööringi. Pildil on tal seljas enda kootud kampsun. Foto: Tiit Blaat

Uhkes Kadrioru puitmajas, vanurite eneseabi- ja nõustamisühingu hoones ootab valvelaua taga 91-aastane Erna Kask. Kaks korda kuus võtab ta vastu eakaid, kes saabuvad seal tegutsevatesse kümnetesse huviringidesse, vastab telefonikõnedele, arveldab ja suunab tulijaid suures majas õigesse kohta. Muul ajal juhib ta ühingus viltimisringi või töötab kohvitoas. Seda kõike vabatahtlikult.

„Käsitöö on mulle nii armas, et ma juba sellepärast tahan kodust välja tulla – et anda teistele edasi seda, mida ma ise olen kuidagi õppinud,” ütleb Kask. „Tasu selle eest muidugi ei saa – ainult hea tunde, et sa siia tuled ja oled toredate inimestega koos,” lisab ta. Tegelikult peab ta töö eest suisa peale maksma: kodust ühissõidukitega kesklinnas käimine maksab viis eurot. Selle eest saab ta vastu võimaluse end tegusana hoida, oskusi edasi anda ja teistega suhelda.

Soov kogukonda või ühiskonda panustada paistab laienevat. Viie aastaga on vabatahtlike osakaal Eestis suurenenud 31%-lt 49%-le, näitab siseministeeriumi tellitud ja Balti uuringute instituudi tehtud värske uuring. Euroopas oleme tublid keskmikud.

« Avalehele 5 Kommentaari