“Sellel krundil asub riiklik arhitektuurimälestis nr 8896, Miiduranna tähtkantsi varemed aastast 1727. See ei ole väga laialt tuntud tõik, et see kants on küllaltki hästi säilinud,” selgitas oma muret kindlusarhitektuuri säilitamise ja populariseerimisega tegeleva MTÜ Castellum juhatuse esimees Robert Treufeldt. Tema sõnul on muldkindlustus ainulaadne, teist täpselt samasugust ei ole Eestisse ehitatudki. Sama tüüpi kantsid on säilinud Paldiskis ja Naissaarel.

Treufeldti hinnangul on senine eramuehitus hiilivalt kantsi lammutanud. Ja kui vallavalitsuse otsus krunt müüa jõusse jääb, võib tema sõnul oletada, et küllaltki hästi säilinud kants pühitakse ehitatavate eramute teelt. “Ka praegu on sellele mälestisele raske ligi pääseda, kui siis tekib kinnine rajoon, raskeneb ligipääs veelgi. Kuni lõpuks polegi enam kuhugi pääseda,” muretses Treufeldt.

Autoga kantsi varemete juurde enam tõepoolest ei pääse. Uhke villaderajoon on taraga piiratud ning sissepääsu takistab langetatud tõkkepuu. Nii olimegi sunnitud fotograafiga kõige eriilmelisemate hunnitute luksuselamute vahel paarsada meetrit jalutama, et arhitektuurimälestiseni jõuda.

Treenimata silmale paistab tähtkants küllalt tavalise võssa kasvanud kaldavallina. Varemete maapoolne osa praeguseks enam säilinud ei ole – selle asemel naudib kaldal lösutades suurepärast merevaadet suur uusehitis. Kantsi peale mahuks ehitama silma järgi hinnates veel ühe või ka kaks samasugust.

Treufeldti hinnangul läheks säilinud kindlustuse esialgne taastamine maksma ligi miljon krooni. “Siia peale võiks ju rajada avaliku pargi, kus võiksid asuda mõned pargipingid ja toimuda küla jaanipeod ja muud vabaõhuüritused,” selgitas militaararhitektuurihuviline oma nägemust. “Peaasi, et seda ei lammutataks või juurdepääsu siia lõplikult ei suletaks,” lisas ta.

KANTSILE UUS ELU. Muinsuskaitseameti Põhja-Eesti teenistuse juhataja Silja Konsa sellist ohtu siiski ei näe. “Käisin seda kantsi oma silmaga poolteist nädalat tagasi vaatamas ning vestlesin ka kohalike elanikega,” kinnitas ta. Konsa sõnul on mälestise valdaja kohustatud tagama sellele ligipääsu ning kohalikud elanikud on lubanud seda ka teha.

“Samuti oli juttu kantsi taastamisest ning ma sain küll nii aru, et elamuühistu inimesed on sellest huvitatud. Meie omalt poolt oleksime valmis kantsi juurde panema infotahvli eesti ja inglise keeles,” lausus Konsa. “Nii et minu arusaamist mööda liiguvad asjad praegu kõigiti sobilikes rööbastes,” lisas ta.

Konsa sõnul on arhitektuurimälestise rikkumise või hävitamise eest võimalik määrata kuni 50 000 krooni suurune trahv, kuid Harjumaal ei ole viimasel ajal sellise meetme järele vajadust olnud.