Tallinna Vesi pakub tallinlastele varasemast palju parema kvaliteediga joogivett, kuid võib tänu tariifitüli paisumisele sattuda hoopis ebameeldiva tähelepanu alla. Rauno Volmar

„Nõukogu liikmete arvu tuleks vähendada ja juhatuse liikmeks määrata Eesti kodanikud, kes oleksid suutelised looma valitsusega normaalse kontakti,“ ütles Tallinna Vee väikeaktsionär Ülo Siinmaa.

Ettevõtja põhjendas, et juhatuse liikmed Robert Thomas Yuille ja Ian John Alexander Plenderleith on olnud küll tublid, aga Tallinna Vee väärtus oli nelja aastaga langenud 4,7 miljonilt eurolt nüüdseks vaid 2,5 miljonini. Ainukene eestlasest juhatuse liige on Sirje Lahe.

Väikeaktsionäride seast kõlas samuti arvamus, et ettevõtte varad on liiga odavalt hinnatud ja need tuleb ümber hinnata. Näiteks ettevõtte kinnisvara on arvel mitte õiglase hinnaga vaid soetamisväärtusega.

Konkurentsiamet lubab aktsiatootluseks 8,18 protsenti ettevõtte varade bilansilisest väärtusest. Seda nõuet silmas pidades soovitas üks väikeaktsionäridest hinnata ettevõtte varad nii palju ülesse, et tulemus põhjendaks tariifitõusu.

Ühe väikeaktsionäri arvates oli kahjulik mullune otsus, jaotada dividendideks rekordiline 32 miljoni euro suurune summa, mis oli tänavusest rahajagamisest kaks korda suurem. Just 2009. aasta priiskav dividendisadu võis põhjustada avaliku rahulolematuse ja anda konkurentsiametile tõuke tariifitõusu piiramiseks.

Tõsteti ka küsimus, miks Tallinna Vee juhatuse liikmed ei oma ettevõtte aktsiaid? Kas nad ei usalda ettevõtte tulevikku? Nõukogu ja juhatuse liikmetest omas vaid juhatuse liige Siiri Lahe seitsesada Tallinna Vee aktsiat.

Plenderleith kutsus aktsionäre osalema propagandakampaanias, saates tariifitõusu piiramise vastu protestikirju Eesti ja Euroopa Liidu tegelastele. 

Aktsionäride koosolek avaldas 99,9 protsendi ulatuses toetust kõikidele juhatuse ja nõukogu poolt ette valmistatud otsustele.