Marti jäi lasteaiamaksu võlgu, aga Peeteli keskus aitab teda. Foto: Priit Simson

„Meilt palus Marti esialgu toiduabi ja rääkis meile oma murest, et ei suuda enam tütre lasteaiaarveid tasuda,” sõnas kiriku sotsiaalkeskuse juht Mati Sinisaar. Nüüdseks ongi tekkinud võlg ja kahe kuu eest tuleb korraga maksta 155 eurot, mida Martil ei ole.

Tööpäeva lõpus vahetult enne kella kuut tuleb Marti jooksujalu Lasnamäele Laagna Rukkilille lasteaeda oma tütrele järele. Nad astuvad koos välja, väiksel rõõmsal tüdrukul uus lasteaiast saadud nukk käes. Marti jagab meiega oma muret: tee mis tahad, aga tema sissetulekust ei piisa, et peale kõigi kohustuste ka lasteaiakoha eest maksta. Ent tütart lasteaeda panemata ei saa tööl käia.

Marti palk jääb 600 euro kanti. Ta oleks valmis nädalavahetustel lisatööd tegema, aga selle aja tahaks ta lapsega veeta. Kõige suurem mure on elukoht, sest üürikorter koos kõigi kuludega neelab 400 eurot. Kuna ka elamiseks on raha vaja, on lasteaia jaoks iga kuu 70–80 eurot välja käia paras katsumus. „Enne elas naisepoolne tädi minu juures ja aitas üüri maksta, aga ta kolis ära. Sellepärast sellised raskused,” nentis üksik- isa. Hiljuti tuli lapse haiguse tõttu veidi aega töölt eemal olla, mistõttu langes Marti palk 300 eurole, kompensatsiooniks haigekassalt 130 eurot. Nii see võlg tekkiski.

Toetuse jaoks liiga suur sissetulek

„Olen käinud linnaosavalitsuses rääkimas, et äkki saaks sotsiaalpinnale, aga ei ole siiani saanud,” lausus Marti. Ta oleks valmis ka sotsiaalmajutusüksuse ühte tuppa elama minema, et eluasemekulud väiksemaks saada. Kesklinna valitsusest kinnitati, et Marti sissetulek on koos lapserahaga liiga suur, et toetust saada.

Laagna Rukkilille lasteaia juhatajale Merike Plutusele tuli mure üllatusena, sest Marti polnud talle oma raskest seisust rääkinud. „Ka rühma õpetajale mitte,” kahetses Plutus. Tema sõnul peaks lapsevanem sellistest asjadest teada andma. Plutus ja Marti pidid nüüd kohtuma ja olukorda arutama. Juhataja sõnul on ta enamasti küsijatele soodustust võimaldanud.

Tekkinud võlga ei aita sotsiaalosakonnad kompenseerida. Seda lubas aidata tasuda Peeteli sotsiaalkeskus, kes kasutab selleks DNB panga abi. „Meie soov on anda võimalusi ja lootust neile, kes on selle kaotanud, ning näidata, et me kõik oleme väärtuslikud, olenemata päritolust ja sotsiaalsest kindlustatusest. Samuti tahame seista selle eest, et laste alusharidusega seotud murekohad jõuaksid avalikkuse ette ning leiaksid koostöös riigiga lahendused,” põhjendas DNB panga turundusjuht Hedwig Meidra, miks aidatakse koos Peeteli keskusega abivajatel lasteaiatasusid maksta.