Valdo Pandi elu dramaatiline lugu jõudis lõpuks raamatukaante vahele

Valdo Pant oli mees, kelles peegeldus ajastu suurus, väiklus, kardinalide ja vürtspoodnike liit.

„Talle meeldisid musketärid, kes täristasid mõõku, keerutasid vurre, oskasid laulda kõigis helistikes, olid valmis surema, et pesta maha vähimgi etteheide, ja kes ei kartnud midagi peale kartuliikalduse.” Nii kirjutab raamatu „Valdo Pant – aastaid hiljem” saatesõnas selle autor, staažikas raadio- ja teleajakirjanik Ene Hion.

Raamatut juba oma eluajal legendiks saanud raadio- ja teleajakirjanikust Pandist on ammu oodatud, kuid kaante vahele jõudis see alles nüüd. Saanud kirjastuselt Maagiline Ruum pakkumise Pandist raamat kirjutada, puikles Hion pikalt, arvates, et on liialt vana ega tule tööga toime. Pakkus veel ühele ja teisele, kuid kõik keeldusid, viidates: Pandi lugu on väga keeruline. „Siis otsustasin – olgu, see töö tuleb ära teha,” ütles ta. „Minu jaoks oli keeruline, kuidas midagi serveerida ja mida temas tähtsustada,” ütles Hion, kes püüdis enda sõnul olla nii delikaatne kui võimalik, ent samal ajal aus.

Hion annabki Pandist tõenäoliselt vägagi realistliku pildi, rääkides ka negatiivsetest asjadest, nagu alkoholilembus. Hion on autoriks parim valik. Ta tundis Panti väga hästi – töö tõttu tutvusid nad juba 1955. aastal –, kuid sama tähtis on see, et raamatu kirjutas sama põlvkonna, sama ajastu inimene. „Me võime mäletada erinevaid asju, aga aeg ja töö on olnud sama. See pole kellegi mälestuste ja heietuste ümberjutustamine, vaid selle põlvkonna lugu. Ja see on päris traagiline,” tõdes raamatu käsikirja lugenud kauane raadioajakirjanik Reet Valing.