Valel aadressil saadetud kirjad neelavad riigilt miljoneid kroone
Veel paari kuu eest oli mitmel ministril soov, et riik võiks saada võimaluse sisse nõuda inimestelt, kes pole uuendanud rahvastikuregistris oma andmeid, nende otsimiseks tehtud kulud. Nüüd tunnistab regionaalminister, et seda on siiski liiga keeruline teha.
„Sisuliselt tähendaks see seda, et me suurendame veelgi ametnike töökoormust ja selle asemel, et saata inimesele üks kiri, saadame veel teisegi kirja, kus palume esimese kirja saatmise kinni maksta. See on üsna jabur,” selgitas regionaalminister Siim Valmar Kiisler.
Kiisler jõudis sellisele tõdemusele pärast seda, kui palus ministeeriumidel kokku panna info toimingutest, mille käigus nad kasutavad rahvastikuregistri andmeid ja üritavad inimestega ühendust saada. Samuti palus Kiisler loetleda kulud, mis vananenud aadressidel saadetud kirjadega igal aastal kaasnevad.
Näiteks välisministeerium saatis mullu lähenevate europarlamendi valimiste eel välja 30 501 valijakaarti välismaal elavatele Eesti kodanikele. Tulemuseks oli, et vaid 1487 neist käis valimas. Riik kulutas välismaale valijakaartide saatmisega ligi 300 000 krooni ning nagu märkis välisminister Urmas Paet, siis tuli suurem osa valijakaartidest lihtsalt tagasi.
Nii tegigi Paet Kiislerile ettepaneku, et tulevikus võiks kaaluda isikute leidmiseks tehtud kulutuste sissenõudmist.
Samuti pooldas justiitsministeerium, et riigi jaoks tabamatud inimesed maksaksid neile saadetavate kirjade eest ise. Nimelt kannatavad ainuüksi esimese ja teise astme kohtud aastas miljonitesse kroonidesse küündivaid kulusid, sest inimesed ei uuenda rahvastikuregistris oma elukohaandmeid.
