Valgetähe V klassi teenetemärgi ära teeninud 25-aastase õpetajakogemusega Sepp on üks pedagoogidest, kes ühiskonnas aeg-ajalt lahvatavate rahvustevaheliste pahameelelainetega klassis tegelema peab.

“Eesti keel on olnud väga politiseeritud ja see on kurb,” ütles Sepp. “Ilmselt me ise tekitame seda – kui poliitikud targemini töötaksid, siis poleks võib-olla nii palju lõhesid.”

Pronkssõduri teema on jõudnud ka tema klassi. Kui veel kahe aasta eest käisid ausamba juures päris pisikesed vanaema-vana-isa käekõrval, kuid mitte gümnasistid, siis nüüd on olukord muutunud. Ka Sepa tundi jäi osa gümnasiste hiljaks seepärast, et käis pronkssõduri juures. Kui nad küsisid, kas ei või siis mälestada oma vanaemasid ja vanaisasid, vastas õpetaja, et võib muidugi, aga mitte tundide ajal.

“Pronkssõdur on ühtedele tõsine, aga üldiselt kunstlikult suureks tehtud teema,” ütles Sepp. “Meie otsustajad ei taha ennast kuidagi panna venelaste asemele ja vaadata asju nende silmadega.” Ja see teema ei puuduta vaid venelasi. Ka Sepal on tuttavaid, kes on käinud pronks-sõduri juures mälestamas sõjas sakslaste poolel langenud sugulasi. “Pronkssõdur pole kõigi jaoks okupandi sümbol, see on selleks tehtud,” ütles Sepp. “Ma ei kujuta ette, mis sellest edasi saab, aga minu veendumuse kohaselt võiks see sinna jääda.”

Poliitika ongi teema, millest gümnasistid meelsasti tunnis rääkida tahaksid. Ja ega klassis alati ühtmoodi mõeldagi. “Aga me aktsepteerime üksteist,” lisas õpetaja. “Minu eesmärk ongi tutvustada Eesti kultuuri- ja ajalugu, mitte teha neid eestlasteks, vaid aidata integreeruda, säilitades samal ajal oma kultuuri.”

Koolis on Sepp õpilaste seas ära teeninud range, aga õiglase, pidevalt eesti keeles rääkiva inimese maine. Direktor Valeri Lind kiidab õpetaja Sepa entusiasmi ja kohusetunnet, millega on teoks saanud suurejooneline Eesti teatri aasta tähistamine, mis 140 vene kooli lapsi eesti keeles teatrit tegema pani, samuti on paljud tema õpilased osalenud paljudel võistlustel ja seal ka auhinnalisi kohti saanud.

Õpetajaamet pole Sepa jaoks lihtsalt töölkäimine. “Mina ei tule tööle, tulen kooli ja siin on suur vahe,” ütles õpetaja. “Mulle meeldib, kui saan natukenegi aidata lastel inimeseks saada, näha nende arengut.”