Tallinn tahab pimedal ajal valgustuse abil hakata senisest efektsemalt esile tõstma kultuuriväärtusi ja parke, vanalinna ehitisi ja olulisemaid skulptuure-monumente.

Parasjagu valmistab kommunaalamet ette Katariina käigu ja Börsi käigu valguskujundust, niisamuti valgustatakse veel sel aastal Pirita tee ääres asuvad rallisõitja Michael Parki ja langevarjur Charles Leroux’ monumendid. Järgmisel aastal võetakse kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul ette 290-aastast sünnipäeva tähistav Kadrioru park ja alustatakse raeplatsi rekonstrueerimist.

Kommunaalametnikud on eriti rõõmsad, et raeplatsi valguskujunduse eelprojekti koostas Soome valgustusdisainer Roope Siiroinen, kes kahe aasta eest võitis linnavalgustuse rahvusvahelise liidu LUCI võistlusel Tampere keskosa valgustuse eest esikoha. Põnevat valgustuslahendust nuputatakse ka 312-meetrise teletorni tarvis. “On rahvusvahelise mastaabiga firmasid, kes oleks valmis selle ette võtma,” ütles Valdmann. “See on päris tõsine asi oma tehnoloogilise aparatuuriga ja mõtlema peab muidugi ka ekspluatatsioonile.”

Järgmise aasta linnaeelarvest taotleb kommunaalamet valgustuse arendamiseks 35 miljonit krooni, millest valguskujunduseks kulub umbes viiendik. Tänavu valgustati kommunaalameti haldusosakonna juhataja Tarmo Sule sõnul parvlaev Estonia monument, Kanuti gildi hoone, Luigetiigi ümbrus ja taastatud Nõelasilm, lisaks ridamisi skulptuure.

Välisvalgustuse arengukava aastani 2015 järgi pöörab linn erilist tähelepanu vanalinna hoonete fassaadide, kirikute ja linnamüüri esiletõstmisele. Seni erilisemate töödena kriipsutatakse ise alla 86 valgustatud ülekäigurada ning eelmisel kevadsuvel hilisõhtuti Raekoja seinale näidatud valguspilte.

Põhjala valguspärl

Pidades silmas eriti kõrghooneid, leiab Valdmann, et linn ei peaks tingimata üksi öist valgustust otsima: “Oleme linnaplaneerijatega arutanud, et suuremate ehituslubade puhul võiks juba projekti staadiumis olla nõutud fassaadilahendus pimedal ajal.”

Oktoobris kuulutab linn välja arhitektuuri- ja kujundusvalgustuse võistluse “Põhjala valguspärl”.

Timmitav tänavavalgustus

•• Arhitekt Veronika Valk pakkus oktoobri alguses maailma arhitektuuripäeval kunstiakadeemias toimunud ettekandepäeval “Kuhu lähed – Tallinn? Visioonid ja reaalsus” välja mõtteid, kuidas Tallinna põnevamalt valgustada. Valgu hinnangul tasub murrangule mõelda näiteks tänavavalgustuses. Tallinna parkidesse rajatakse üha sagedamini valgusdiood-tehnoloogial põhinevate valguslahendustega värvikirevaid purskkaevusid, kuid tulevikutehnoloogiate võlu ei peitu niivõrd värvikülluses, kui just väikses energiavajaduses, ütles Valk. Lihtsustatult annab nn LED-tehnoloogia võimaluse valgust vajadusel maha keerata.

•• Tallinna tänavavalgustuse operaatori KH Energia-Konsulti tehnikadirektori Toomas Roosna sõnul tarbib LED-valgusti neli-viis korda rohkem energiat kui kõrgsurvenaatriumlambiga valgusti, mistõttu pole selle kasutamine majanduslikult otstarbekas ka siis, kui valgustustugevust hämaral ja öisel ajal vähendada. “Aasta alguses ilmus uus põlvkond valgusdioode, mis juba hakkavad tõsist huvi äratama. Lähiajal on oodata esimesi näidiseid,” ütles Roosna.

•• Praegu on umbes 15 000-kroonise meetrihinnaga LED-valgustid Toomas Roosna hinnangul asjakohased fassaadivalgustajatena ja markeerimiseks.