Valimisteaasta eel parteidel peenike pihus
Erakonnad kulutavad järgmisel aastal kahtedele valimistele kokku vähem kui viimastele riigikogu valimistele.
Üheks põhjuseks see, et riigis pettunud ettevõtjad ei soostu oma rahakotte enam nii kergesti avama. Teisalt kummitavad kõiki majanduslangusest tulenevad probleemid.
Riigikokku pääsenud erakonnad kulutasid möödunud aastal valimiskampaaniale kokku üle 120 miljoni krooni. Järgmisel aastal toimuvad lausa kahed valimised – juunis valitakse europarlamendisaadikud ja oktoobris toimuvad kohalike omavalitsuste (KOV) valimised. Ometi tunnistavad partei rahakoti eest otseselt vastutavad peasekretärid, et kaks kampaaniat lähevad erakondadele kokku vähem maksma, kui seda nõudis 2007. aasta riigikogu valimiste massiivne kampaania.
„Ma ei arva, et maailmalõpp on käes, aga selge on see, et järgmiste valimiste kampaaniamaht tuleb kas samas suurusjärgus eelmisega või veidi väiksem,” tõdes Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.
Viimased valimised viidi läbi heal ajal, kuid kulutatud summa oli hiiglaslik isegi hea aja kohta. Seetõttu on mõnel erakonnal võlgu seniajani.
Kokku kavatsevad erakonnad hetkehinnangu järgi valimiskampaaniatele kulutada umbes 110 miljonit krooni.
Et parteikassades valitseb tühjus, on näha erakondade kolme kvartali aruandeid sirvides. Esimesel kohal troonib Reformierakond, kellele aasta algusest on kokku annetatud 1,4 miljonit krooni, viimasel kohal on rohelised 17 926 krooniga. Reformierakond on ka ainus, kes on suurärimehelt sellel aastal arvestatava toetuse saanud – ettevõtja Toomas Luman annetas oravatele 200 000 krooni.
Eelmistel riigikogu valimistel sotsidele, Reformi-, Keskerakonnale, Rahvaliidule ja IRL-ile kokku pool miljonit krooni annetanud Heiti Hääl ütles otse, et tema enam raha anda ei taha. „Raha ei ole ja miks ma peaksingi andma,” küsis Häält, tunnistades, et on poliitikutes pettunud. „See on katastroof, mis toimub,” lisas ta.
Eesti Päevaleht rääkis eile veel mitme suurärimehega, kes avaldasid samasugust arvamust. Nad tõdesid, et läheb aega, enne kui nende usk riiki jälle kasvama hakkab ja seetõttu on poliitikutel lähiaastatel raske ärimeestelt raha saada.
Nii pärinevadki praegu kõikidel erakondadel pea 99 protsenti annetustest enamasti erakonna liikmetelt. Annetuste numbrid ei näita siiski täpset rahalist seisu, sest kõik riigikogus esindatud erakonnad saavad vastavalt kohtade arvule ka riigieelarvelist toetust. Aastas jagatakse erakondade vahel 90 miljonit krooni, sellest suurima summa saab 31 kohaga riigikogus esindatud Reformierakond – 27,5 miljonit krooni. Temast järgmine – Keskerakond – saab aastas eelarvelist toetust 25,7 miljonit. Nendel parteidel on ülal pidada ka kõige suurem aparaat.
Kõige väiksema toetusega peavad leppima riigikogus kumbki kuut kohta omavad rohelised ja Rahvaliit – nende rahakotti tuleb aastas automaatselt 5,3 miljonit krooni. See on siis summa, millega mõlemad erakonnad järgmise aasta valimisi silmas pidades opereerivad.
Tänu toetusele ei kurtnud ükski erakond Eesti Päevalehele tühja rahakoti üle, sest oma igapäevased toimetused saadakse tehtud. Valimistevahelisele aastale viidates peetakse pisut tühjemat rahakotti pigem normaalseks – siis lihtsalt ei küsita annetusi.
Samal ajal tunnistas IRL-i peasekretär Margus Tsahkna majanduses valitsevale olukorrale viidates, et toetuste küsimine alles hakkab muutuma keeruliseks. „Kampaaniate ajal on meil alati maailmavaatelisi toetajaid olnud. Kuid on selge, et nendegi rahaline seis pole kõige parem. Seetõttu olen suhteliselt pessimistlik,” ütles Tsahkna.
Rahvaliidu peasekretär Tarvo Sarmet pole veel valmis valimiskulude suurust ütlema. „Täna saame reaalselt opereerida riigieelarvest tuleva viie miljoniga. See peab katma nii jooksvad tegevuskulud kui kampaaniaraha. Seda nägemust paneme alles kokku, kui palju see kampaania maksma võib minna ja palju meil toetajaid on,” märkis Sarmet.
Rahvaliit valis alles hiljuti uue esimehe Karel Rüütli, kes peab end nüüd tõestama hakkama ja toetajatele tutvustama. Selge on, et aktiivsete noorte pealetulekuga Rahvaliidu nägu muutub ja selletõttu võivad toetused suureneda. Seda vaatamata käimasolevale kohtuprotsessile endise liidri Villu Reiljani üle. Teada on ju, et Rahvaliidul on KOV-s üle Eesti kõige rohkem kohti.
Ka Keskerakonna peasekretär Priit Toobal möönis, et järgmised valimised tulevad rahalises mõttes eelnevatest kindlasti keerulisemad. Ta viitas varsti juba igapäevastele uudistele, kuidas ettevõtted pankrotti lähevad. „Keegi pole ise meile raha pakkunud ja meie ise pole kellegagi rääkimas käinud. Eelarve pole lihtsalt veel valmis,” viitas Toobal.
Kuna raha liigub vähem, kuid kaks kampaaniat tuleb läbi viia ja valijatele oma sõnumid edastada, siis mõtlevad kõik erakonnad, kuidas seda võimalikult odavalt teha. Kõik erakonnad tõdesid, et panustada tuleb valijatega rääkimisse ja oma sõnumi viimisesse otse valijateni. See tähendab, et erakonna liikmed lähevad tänavale, vabaõhuüritustele ja kaubanduskeskustesse sõnumit levitama ning nii juunis kui septembris võib ilmselt kõikjal näha erakondade värvilisi õhupalle, kondoome, brošüüre, võtmehoidjaid ja kõike muud, mida reklaamispetsialistid müügi eduks on plaaninud. Samuti kasutatakse üha rohkem uue meedia võimalusi. „Eelolevatel valimistel näeme, kuidas see veelgi enam hakkab levima. See ei maksa peaaegu midagi,” ennustas Kristen Michal.
„Kui öelda kõva häälega, et hakkame rohkem kasutama internetti, siis seal, kus on nõudlus, tõusevad ka hinnad,” tõdes samal ajal sotside peasekretär Randel Länts. „Aga selge on see, et kui ei ole võimalik ajalehe esikaant osta ja tuleb valida midagi muud, siis seda ka tehakse. Mina väga murelik pole. Sotsid on pidevalt pidanud olema leidlikud ja võistlema ebavõrdsetes tingimustes, võrreldes kolme suure parteiga,” lisas Länts.
„Me oleme investeerinud erakonna struktuuri ja see peaks nüüd tagasi teenima. Meie ei pane suurt rõhku ajupesule meedias,” tõdes ka Margus Tsahkna.
Priit Toobali hinnangul tuleb majanduslikku olukorda silmas pidades välimeediat ja telereklaami kindlasti piirata. „Teha tuleb jalgadega tööd. Kandidaadid ja erakonnaliikmed peavad rohkem ringi käima,” tõdes temagi.
Kõige kergem on rahva seas kampaaniat teha ilmselt Rahvaliidul ja Reformierakonnal – kummagi erakonna noorteorganisatsiooni kuulub 4000 inimest. Nii Michal kui Sarmet möönsid, et aktiivsed noored tahavad nii kandideerida kui ka partei sõnumit rahva sekka viia.
Suurepärane näide, et ilma suurema meediakampaaniata on oma sõnumi rahva sekka viimine võimalik, on rohelised. Oma pea olematu meediakampaaniaga said nad uustulnukana riigikogus kohe kuus kohta. Kuna reklaam pole odav, siis inimestele silmast silma oma seisukohtade tutvustamisele loodetakse sellelgi korral.
Võlad kaelas
Erakondadel laenud parlamendivalimiste ajast
•• Erakondadel on kaelas ka suur laenukoormus. Keskerakond võttis riigikogu valimiste eel laenu 19,7 miljonit krooni ja selle tagasimaksmise tähtaeg on 2011. aasta. Erakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul ollakse maksmisega graafikus ja tagasi on maksta veel 10 miljonit.
•• IRL-i laenukoormus on veidi alla kaheksa miljoni ja tagasimaksmise tähtaeg on neilgi 2011. aasta veebruar. „Oleme graafikus,” kinnitas IRL-i peasekretär Margus Tsahkna.
•• Enne valimisi võttis pangalaenu ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Nende peasekretäri Rander Läntsi sõnul on tagasimaksmise tähtaeg veebruar 2011 ja praegune laenujääk on 4,7 miljonit krooni.
•• Rohelised võtsid valimiste eel laenu miljon krooni ja see on praeguseks tagasi makstud.
•• Reformierakond ja Rahvaliit pankade abi ei kasutanud.
•• Ükski erakond ei plaani vähemalt praegu järgmiste valimiste jaoks laenu võtta. Samal ajal möönis roheliste liider Marek Strandberg, et vajaduse korral seda ikkagi tehakse.
