NATO ja Venemaa vahelise sõjalise konflikti oht on endiselt väike, ent kui see tekib, on tõenäolisim päästik nn värviline revolutsioon mõnes naaberriigis, eelkõige Valgevenes. „Me peatume raportis pikemalt Valgevenel ja Ukrainal, sest need on meile lähedal ja need riigid on sel aastal Venemaa fookuses,” selgitas välisluureameti allikas Eesti Päevalehele. Ukrainas on sel aastal kahed valimised. Venemaa üritab tuua Ukrainat tagasi oma mõjusfääri ja tugevdab valimistulemusest olenevalt seal kindlasti oma survet – näiteks suurendades Donbassis lahingutegevuse aktiivsust. Valgevenes on valimised järgmisel aastal ja ka seal on Venemaa mures oma mõjuvõimu pärast. Kreml on suurendanud jõupingutusi mõjuvõimu kindlustamiseks: president Putin kohtub president Lukašenkaga sagedamini ja Moskva on määranud Minskisse uue suursaadiku, kellel on eriteenistuste taust. Peale selle on Valgevene ühiskonna mõjutamiseks loodud uusi propagandakanaleid ja ühendusi. Kreml peab võimalikuks värvilist revolutsiooni Valgevenes ja valmistub selleks. Eesmärk on seda igal juhul ära hoida ning vajaduse korral ollakse valmis sõjaliselt sekkuma.