Välismaal nurjunud kaarditehing hõivab raha
Tarkvararike, enda hooletus või teenindaja pahatahtlikkus võib välismaal pangakaarti kasutavale inimesele tekitada probleeme, mille lahendamiseks kulub pikalt aega ja palju närve.
Nii ajab juuni algul Kreekas katkise pangaautomaadi süül rahast ja pangakaardist ilma jäänud eestlane Hansapangaga asju siiani. “Läksin Lesbose saarel Emporiki panga kirju kandvast automaadist raha võtma,” jutustas mees, kes ei soovinud oma nime lehes avaldada. “Jõudsin niikaugele, et sisestasin summa 220 eurot. Siis saabus vaikus: ei saanud ma raha, kaarti tagasi ega ei tulnud aparaadile enam ette menüüd. Ainult kiri, et tehingud pole võimalikud.”
Kui eestlane läks järgmisel päeval kõrval asuvasse konkureeriva panga kontorisse asja uurima, naerdi seal, et Emporiki aparaati ei tohtivat oma kaarti üldse kunagi panna. Käibevahendite saamiseks pakuti ainsa võimalusena kohalikus pangas arve avamist ning Eestist sellele raha kandmist. “Ent aega pidavat selleks minema viis päeva, kiirülekande puhul tulevad summad üle küll kahe päevaga, see aga maksab 700 krooni,” jutustas mees.
Tähtaeg üks kuu
Eestis selgus, et ligi 3500 krooni oli automaadist võetud rahana siiski arvelt maha võetud. Kas on lootust see tagasi saada, pole teada, sest pank uurib tehingut siiani.
Hansapanga pangakaartide osakonna juhataja Kersti Loo sõnul võtabki rahvusvaheliste tehingute selgitamine kaua aega. “Pärast kliendi avaldust teeme järelepärimise pangale, kelle teenust kas kaupmehe või pangaautomaadi vahendusel kasutati,” selgitas Loo. “Reeglina on antud vastamiseks aega 30 päeva. Kas saabuv vastus tähendab ka lõpplahendust, sõltub aga tihti sellest, kuivõrd täpselt on klient oma avalduses juhtunut kirjeldanud.”
Kui teine pank lükkab väited ümber, venib menetlus veelgi. Enamasti, ütles Loo, on viimaks jõutud kliendi jaoks positiivse lahenduseni. Kokkuvõttes tuleb tema sõnul välismaal kaarti kasutanute probleemidega tegeleda võrdlemisi harva.
“Eraldi menetlemist vajab 0,007 protsenti tehingutest,” lausus Loo. “Tihti on probleemid tingitud ka kasutaja enda harjumustest – näiteks mõnel pool väljastab automaat kõigepealt kaardi ning alles siis raha.”
SEB panga e-tehnoloogia divisjoni direktori asetäitja Meelis Nurk ütles, et olukorrad, kus klient soovib oma tehingu detaile täpsustada või kontrollida, on igapäevased. “Selle hulgas on nii topeltbroneerimisi kui ka juhtumeid, kus klient ei ole tehingut teinud ehk teisisõnu on tegemist väärkasutusega. Väärkasutuse hulka käivad pangakaartide kaotamised, vargused ja paraku ka kopeerimised,” kõneles Nurk.
Ka SEB pangas võib rahvusvahelise tehingu lahendamine võtta aega enam kui kuu. “Igasuguse väärkasutuse vähendamiseks on pank sisse seadnud ka monitooringu, millega püütakse tuvastada ebatavapäraseid tehinguid,” märkis Nurk.
Kaardi tüübil ei ole enam vahet
Deebetkaart või
krediitkaart?
•• Laialt levinud arusaam, et välismaale tasub kaasa võtta pigem krediit- kui deebetkaart, ei pea Eesti pankade esindajate sõnul enam paika.
•• “Krediitkaardi eelis on pigem see, et seda aktsepteerivad tagatisena hotellid ja autorendifirmad,” lausus Kersti Loo Hansapangast.
•• Meelis Nurk SEB pangast kinnitas, et enamikus Euroopa riikides saab Visa Electroni või Maestro logo kandva deebetkaardiga tavaliselt hakkama. Deebetkaartide aktsepteerimine suureneb jõudsalt ka mujal maailmas.
•• Samuti ei saa Nurga sõnul öelda, et deebetkaardi töökindlus või turvalisus oleks krediitkaardist väiksem.
•• “Küll aga on krediitkaart laiemalt tunnustatud maksevahend ja seda juba ajaloolistel põhjustel: elektrooniliselt autoriseerivad pangakaardid tulid turule krediitkaartidest hiljem,” märkis Nurk. “Samuti on krediitkaardi eeliseks, et selle omanikku peetakse tavaliselt automaatselt maksejõuliseks.“
