Samal teemal: "Alanduste kadalipp piirilinnas Nar-

vas", EPL 17. juuni

Eelmisel nädalal koos pooleteistsaja välismaalasega Narva kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) büroo ukse taga üksteist tundi järjekorras seisnud ajakirjanik Rein Sikk nõutas eile selgitusi KMA juhilt Mari Pedakult.

Millal lõpeb inimeste alandamine KMA Narva büroos?

Küsimus on esitatud valele isikule. Selliseid kampaaniaid valmistakse ette kaks aastat...

Olen kuulnud: kõiges on süüdi Andres Kollist, kes jättis töö tegemata, ja kui Kollistist lahti saadakse, hakatakse kohe tööle...

Pole aimu, kes jättis kampaania ette valmistamata.

Nii et kaks aastat tagasi oleks pidanud mõtlema, kuhu Narva KMA uksele või koridoriaknale panna paber teatega, mitu inimest pääseb järgmisel päeval mõne ametniku jutule? Seda pole vaja mõelda kaks aastat, see on elementaarne töökorraldus. Mõistusevastane: seisan 11 tundi ukse taga, et saada üheteistkümnendal seesoleku minutil teada, et ametniku juurde numbreid ei ole.

Narva praegused ruumid on klienditeeninduseks kõlbmatud. Linnavalitsuselt õnnestus pikaajalise rendi leping saada alles 1. aprillil, seda oleks pidanud tegema kahe aasta eest. Siseminister tegi imet, kui leidis Narva ruumide remondiks raha. Praegu on äärmiselt raske korraldada kaasaegsest klienditeenindust. Pole avatud pinda, kuhu infot riputada.

Nende koridoriakende peal, mille taga seisavad inimesed öö läbi, on kümneid ruutmeetreid pinda. Praegu ripub seal kutse salenemiskursustele. Kas asi pole selles, et kellelegi ei lähe korda, mida peavad inimesed järjekorras kogema?

Terve hulk inimesi hoolib. Pilt paraneb iga kuuga, arengud on märgatavad.

Mis takistab ülesriputamast konkreetset teadet, mitu inimest päeva jooksul igas kabinetis vastu võetakse? Miks peab inimene selle teadasaamiseks seisma tunde järjekorras?

Alalise elamisloa ja välismaalase passi taotlejad ei pea järjekorras seisma. Piisab, kui nad täidavad oma paberid ja saadavad postiga ära. Ükski inimene ei saa KMA süül muutuda illegaaliks, kui ta on tähtaegselt ümbriku posti pannud.

Vastuvõtunumbrite hulka korrigeeritakse iga päev. Kui paneme välja sildi, et täna on 10 elamisluba ja 5 illegaali, siis ei pruugi see tõele vastata. Paljud inimesed ei tea üldse, mida taotlevad.

Töötate palehigis, aga rumal mittekodanik ei saa aru: järjekorda pole vaja tulla...

Alalise elamisloa ja välismaalase passi taotlejad ei pea järjekorda tulema.

Miks nad pole seda teada saanud?

On kümneid kordi teatatud... Olen Narva KMA-s näinud kümneid õnnelikke inimesi, kes panid õigel ajal kirja posti ja said asjad korda.

Mina nägin 11 tundi järjekorras olles rohkem raevu ja pisaraid kui Kosovo põgenikelaagris Albaanias. Tekkis tõsine hirm, kas KMA võtab enesele vastutuse, kui olukord Ida-Virus väljub kontrolli alt?

Ma ei õigusta olukorda KMA-s, olen pidanud kolleegidega lahinguid, et muuta suhtumist klienditeenindusse. Praegu teeb Narva büroo sadu ületunde, et olukorda lahendada. KMA pole olukorraga rahul...

Kas KMA tegevus ei vii kriisini? Ametnikud võivad töötada palehigis, aga kui järjekorras on ka sada õnnetut inimest, siis pole tegevus tulemuslik.

Sama räägin kolleegidele. Võin kaks tundi rääkida, mida oleme teinud. Kas teate, mitu korda on Narva läbilaskevõime suurenenud? Kui seda poleks tehtud, oleks Narvas ammu juba ülestõus.

Aga praegu seda ei tule?

12. juuni seisuga lõppes enamikul inimestel alalise elamisloa taotlemise õigus. Narva on aasta lõpuni jäänud vaid 5000 taotlejat. Kuue kuuga oleme teenindanud 39 000 inimest.

Soovime, et tulevikus saaks kõik taotlused saata kirjaga. Inimene peaks küsima meilt ainult informatsiooni, kui kaugel asi on. Aga meeletu tunglemise tõttu ei jõua info inimeseni, ta ei pääse infolauani. Narva on ainuke koht, kus õnnestus infolaud avada.

Nägin, kui inimene küsis infolauast infot. Ametnik vastas kõigile küsimustele vastuvõtunumbrite lõppemise kohta seda, et ta tuli just tööle ja ei tea.

Selle vastu pole ühtegi argumenti. See on väga halvasti...

Äkki ajan mingit valet asja, äkki Eesti riigi poliitika ongi mittekodanike ja võõrriigi kodanike elu nii raskeks tegemine, et nad ära läheksid. Äkki ajakirjanik ei saa sellest aru ja arvab, et iga inimest tuleks kohelda inimväärikalt.

Ma pole poliitik. Minu siin töötamise aja jooksul pole mulle selliseid suunitlusi antud. Ministri ülesanne mulle oli: teha kõik, et välismaalaste olukorda leevendada.

Millal see õnnestub?

Siis, kui saame üle psühholoogilisest probleemist, kus inimesed tulevad järjekorda, kuhu pole vaja tulla. Septembris remondi järel on Narvas korralik klienditeenindus. Praeguseks on loodud 15 uut töökohta ja võetud tööle 20 uut inimest. Kogu KMA raha on suunatud Narva.

Pool aastat järjekordi

SÜGIS 1999

*Meediasse jõuavad esimesed teated välismaalaste järjekordadest KMA uste taga.

TALV 2000

* Meedia kirjutab, räägib, näitab peaaegu iga päev järjekordi KMA-s, siseminister Tarmo Loodus koondab KMA juhi Andres Kollisti. Järjekorrad püsivad.

MÄRTS 2000

* Narva büroo saab järjekordade ohjeldamiseks numbriaparaadi, internetis saab kontrollida elamisloa olemasolu. Järjekorrad püsivad.

SUVE ALGUS 2000,

NARVA:

* Esimesed inimesed võtavad järjekorda 23 tundi enne büroo avamist.

* Öösel käib büroo ukse juures pidev liiklus. Inimesed saabuvad, panevad end kirja, lähevad koju sooja, tulevad tagasi.

* Külastajad pääsevad büroosse tagauksest.

* Pool tundi enne avamist on järjekorras 129 registreeritud ootajat. Paarkümmend lisandub vahetult enne avamist.

* KMA koridori põrand on auklik, toolid katkised ja auklikud, tualett puudub, ventilatsioon puudub, koridori otsas suitsetatakse. Istekohti jätkub pooltele ootajatele.

* Järjekorranumbrid mõne ametniku juurde lõpevad paar minutit pärast büroo avamist.

* Mõne ametniku juurde on viiendik järjekorranumbreid välja antud juba enne büroo avamist. Järjekorras seisnud kahtlustavad, et KMA töötajad müüvad neid.

* Mitmed tundide kaupa oodanud ja numbritest ilma jäänud nutavad, teised lubavad kaevata, kolmandad kätte maksta.

LUBADUS

* KMA juht Mari Pedak lubab olukorra Narvas normaliseerida septembriks.