Valitsus asus kuritegusid ümber hindama – enamasti leebuse poole
Justiitsminister Hanno Pevkuri selgitusel oli peamine eesmärk kõrvaldada ülekriminaliseerimine. Muudatusega enamasti leevendatakse seni kehtinud karistusi. Valitsus otsustas algatada vastava seaduseelnõu, mis saadetakse edasi riigikogusse. Karistusseadustikus muudetakse rohkem kui 200 paragrahvi. Toome esile mõned eelnõu muudatused.
Katseajal kuriteo eest uuesti tingimisi
Uuendusega soovitakse anda võimalus inimestele, kes on juba saanud tingimisi karistuse ja panevad katseajal toime uue tahtliku kuriteo, määrates neile uuesti tingimisi karistuse. Peale selle võiks neid isikuid panna elektroonilise valve alla üksnes nende endi nõusolekul. Selle ettepanekuga ei olnud nõus siseministeerium. „Oleme seisukohal, et katseajal toime pandud tahtliku kuriteo eest tuleb isikut karistada reaalse vangistusega, vastasel juhul muutuks karistusest tingimisi vabastamise tähendus – anda isikule võimalus kriminaalsest käitumisest hoiduda – olematuks,” selgitas siseministeerium arvamuskirjas. Riigikokku saadetud eelnõus selgitatakse, et kohtunikul jääb endiselt võimalus määrata ka reaalne karistus, kui seda on vaja. „Võib esineda olukordi, mil isiku reaalselt vangi saatmine ei ole otstarbekas,” selgitas justiitsministeeriumi töörühm. Samuti vähendatakse tingimisi vangistuse katseaegade miinimummäära.
