Kuid isakodu korrastama ja kunagisse õunaaeda teadusparki rajama pole riigivanema ja Postimehe väljaandja Jaan Tõnissoni poeg ega teised pärijad saanud.

Riik on Ameerikas elava miljonärist vanahärra Helduri Tartu-äärsest magusast maatükist hoopis ilma jätnud. Põhjus koju tulemiseks on taas kadunud.

Riik petab pärijaid

1991. aastast kestnud vaidlusele tõmbas lõpuks kriipsu peale eelmise valitsuse põllumajandusminister Andres Varik.

Tema otsustas maa, millel agronoomiaüliõpilased seemnevilja aretavad ja tulevased loomakasvatajad lehmi toidavad, riigi kätte jätta.

Sama meelt on ka praegune minister Ivari Padar. Vastuseks kolmest pärijast ühe, Hilja Valgu järelepärimisele kinnitas ta möödunud aasta mais, et maad kasutatakse "põllumajandushariduse andmiseks" ning seega "üldistes huvides".

Sama käib ka riigile kuuluva ettevõtte AS Tartu Agro kasutatava põllumaa kohta, mida on Tõnissonide maast umbes 30 hektarit.

Asjaosalised usuvad aga, et maa, millest nemad praegu ilma jäävad, ei jää igavesti riigile. Varem või hiljem praegune riigiettevõte Tartu Agro erastatakse ja maa müüakse edasi.

Tahavad linna äärde teadusparki teha

Kokku 115 hektarist Tähtvere ja Ülenurme valda jäävast ja umbes kaks miljonit krooni maksvast maalapist võivad endised omanikud tagasi saada vaid pisikese osa ent mitte seda, mida kasutab põllumajandusülikool või Tartu Agro.

Heldur Tõnissoni advokaat Indrek Koolmeister on pessimistlik. Tema arvates on Tõnissonid magusast maast peaaegu ilma jäänud. Lootust maad saada on neil veel vaid Ülenurme vallas.

Pärijad selle järele jäänud soise maatükiga nõus ei ole.

Hilja Valk, kes ainukesena kolmest Eestis elab, ei kaota lootust. Ta räägib õhinal oma mõttest rajada linna ääres asuvatele maadele vendade Tõnissonide keskus ja iluaed. Valgu lubab, et ülikooli teadustöö ei jääks tegemata ka siis, kui maal oleks uued omanikud.

Mida täpsemalt mõtleks maaga pihta hakata Heldur Tõnisson, Hilja Valk ei tea. Küll aga loobuks ta maast Helduri kasuks juhul, kui temal on sellega kindel plaan.

Helduri endise esindaja Peeter Schneider sõnul on mehe soov kõigepealt talle kuuluv maa tagasi saada.

Juba aastaid veninud vaidlus

Schneideri sõnul pole Heldur Tõnisson venitamisest niivõrd pettunud, kuivõrd imestunud ega saa asjade käigust ja asjaajamisest aru. "Mul on juba piinlik temaga neil teemadel rääkida," ütleb ta.

Lisab, et kui Tartu Agro ja EPMÜ tahtsid Eerikale hooneid juurde ehitada, tulnuks oodata seni, kuni maad nendele kuuluvad. Praegu on uued hooned ikkagi peal.

Kolmas pärija, Rootsis elav Mari-Ann Lagle Põlde pole Eesti ametnike üle mere läkitatud kirjadele vastanud. Valgu sõnul loobuks Põlde oma osast Helduri kasuks.

Tähtvere vallavalitsuse maanõunik Vilmar Kraak peabki pika maavaidluse üheks põhjuseks seda, et pärijate omavaheline koostöö pole kunagi kiita olnud. "Igaüks ajab oma rida ega ole püüdnudki milleski kokku leppida."

Pärijaid püüti mõjutada

Samal ajal aga, kui pärijad Jaan Tõnissoni ja tema vendade maad tagasi taotlema hakkasid, said nad ka juba pooleldi täidetud avalduse EVP-arve avamiseks pangas. Sellega püüdis Tähtvere vallavalitsus mõjutada pärijaid maa eest vastu võtma kompensatsiooni EVPdes.

Maanõunik Kraak kinnitab, et vallavalitsus täidab vaid seadusi. "Kätteväänamispoliitikat pole meie kellelegi teinud."

Saadetud kirjad räägivad aga teist keelt. Kui varasematele kirjadele Rootsist vastust ei tulnud, küsis maanõunik Kraak viimases kirjas otse: "Proua Põlde! Mulle jääb täiesti arusaamatuks teie käitumine! Mis kurja olen küll mina või Tähtvere vallavalitsus või praegune Eesti Vabariik Teile teinud, et Teie ei pea vajalikuks meiega suhelda, meie kirjadele vastata, asju lahendada nii nagu näeb ette Eesti vabariigi seadus?

/.../ Kas tõesti suure aatemehe Jaan Tõnissoni tütar on otsustanud vastuollu minna vaba Eesti Riigiga?

Võin kinnitada, et Eerika maaküsimust ei õnnestu Teil mitte kunagi lahendada ilma kohaliku omavalitsuse osavõtuta ja nõusolekuta.

(Olen veendunud, et Teie ei hakka iialgi Eerikal talu pidama, maad harima. Selleks puuduvad ju igasugused eeldused. /.../ Eerika maa ei lähe kellelegi teisele kui Eesti Vabariigile põllumajandusteaduse, praktika ning tuleviku suundumuste edendamiseks.) Teile makstakse soliidne kompensatsioon. Ma ei näe siinkohal teisi mõistlikke alternatiive.

Proua Põlde!

Palun Teid! Kirjutage alla kompensatsiooni avaldusele, mille Teile olen saatnud. Saatke avaldus tollele kenale prouale (vallavalitsuses ajas vahepeal Põlde asju tema tuttav, kellel polnud jällegi volitust - toim.) - tema ajab kõik asjad korda ja kannab raha üle rootsi kroonides Teie pangaarvele Rootsis."

Ei taha raha, vaid maad

Hilja Valk tunnistab, et neid ei huvita raha, vaid soov teha sinna, kus elas Jaan Tõnisson, tema auks mälestuspark.

Sellest hoolimata on Heldur Tõnissoni ja proua Põlde tollasele esindajale Margus Heekile oma pöördumise saatnud ka Tähtvere vallavanem Toivo Talangu.

Kirjas püüab vallavanem veenda, et "õigustatud subjektidel endil tuleb teha valikud ja otsused seadusega määratud piirides". Tema arvates ei teki väliseestlastel mingeid juriidilisi probleeme, mida tuleks lahendada advokaadiga.

Samas kirjas püüab ta Heeki veenda sõnadega: "Tähtvere vallavalitsus jääb seisukohale, et teeksite oma volitajatele parima ja võibolla ka majanduslikult kõige kasulikuma teene siis, kui suudate Tõnissoni-Põldet-Valki veenda kogu maa eest kompensatsiooni võtma.

Ühe hektari maa maksumus Tähtvere vallas on 8884 krooni (EVP), Ülenurme vallas 10 019 krooni (EVP). Maa jäetakse riigi - Eesti Põllumajandusülikool ja OECD seemneviljakasvatuse süsteemi kuuluva riigi põllumajandusettevõtete (riigimajand) kasutusse.

Seega jääb maa teaduse ja seemneviljakasvatuse huvides riigi omandisse, millest sõltub otseselt kogu Eesti Põllumajanduse areng. Usume, et suur aate- ja riigimees Jaan Tõnisson oleks sellega kindlasti nõustunud."

Valk ja advokaadid ei mõista, miks ei oleks Tartu Agro saanud loobuda 30 hektarist maast, kui kokku on tal seda 3000 ringis (sellestki on osa müügis). Nagu ei saa nad aru venitamisest.

Kardavad, et lõpuks müüakse maa ikkagi edasi ning Helduri ja Valgu maamõtted jäävadki vaid mõteteks.

Jaan Tõnisson pidas Eerikal õunaaeda

Tõnissonidest ostis esimesena Tartu külje alla maalapi Jaan, seejärel ka vennad Jüri ja Hans. Samal ajal oli Jaanil maja ka linnas.

Hilja Valgu sõnul oli maa vendadele elatusallikaks, mida nad ka enam-vähem koos majandasid.

Jaan Tõnisson pidas Eerikal umbes 700 puuga õunaaeda, Hans aga tolle aja kohta väga korralikku lauta, mis on alles enam-vähem sellisena ka tänaseni. Hansule kuulus samuti telliskivitehas.

Jüri Tõnissoni maa peal, millest tema poeg Viktor on loobunud, oli aiand, kus parimail päevil töötas korraga 100 naist.

Tartu raekojaplatsis vendade Tõnissonide aiaäris müüsid nad aga Eerikal kasvatatud saadusi.

Valgu sõnul on vahepael Jaani majadest kaks ära lõhutud ja üks asemele ehitatud. Teised hooned, mis kunagi Tõnissonidele kuulusid, seisavad Eerikal praeguseni.

Birgit PÜVE