Aga Eesti jaoks käsitles tippkohtumine küsimust, mille Brüsselis toimuv areng kujutab endast ülitõsiseid probleeme. Suure majanduskahju vältimiseks on üles rivistatud kõik valitsuse liikmed, kel on vähegi pistmist energia- ja kliimapoliitikaga – käima on lükatud suur ja koordineeritud lobistamisaktsioon, milletaolist on Eesti puhul harva nähtud.

Eesti valitsus ja ametnikud teevad tavaliselt kõik endast oleneva, et lahendada probleemid hästi varakult – ministrid ei taha pidada Brüsseli kohtumistel pikki kõnesid, veel vähem teiste ees valjuhäälselt murede üle kurta. Üldine poliitika on toetada juba varem leitud enamusarvamust või konsensust.

Hedegaard vs. Eesti

Ent seekord kavatses ülemkogule minema asutanud peaminister Andrus Ansip seal sõna võtta – Eestil on tekkinud akuutne probleem EL-i energia- ja kliimapoliitikaga. Sedagi tahtis Ansip väljendada tasakaalukas võtmes. Ta kavatses energiadebatis kolleegidele selgitada ja kutsuda neid üles aru saama, et kohalike energiaallikate, sealhulgas näiteks põlevkivi laialdasemal kasutuselevõtul on positiivseid majandusaspekte ja see aitab vähendada Euroopa Liidu impordisõltuvust.

Loe, kuidas peaminister Ansip, majandusminister Parts, keskkonnaminister Pentus-Rosimannus ja välisminister Paet Euroopa komisjoni meie põlevkivitööstuse kaitsmiseks piiravad ja kas on üldse veel lootust, et Eestile ligi 700 miljonit eurot maksma minev kütusekvaliteedi direktiiv Euroopas kalevi alla pannakse.