Kindlusarhitektuuri pärandit kaitsev mittetulundusühing Castellum uurib Peeter Suure merekindluse rajatiste seisukorda ja värskendab aluskaarte, sest vallad tahavad merekindlusest luua turistimagnetit.

Castellumi juhatuse esimees Robert Treufeldt ütles, et töötatakse n-ö esimese Eesti Vabariigi ajal koostatud kaartide alusel, sest originaalkaarte pole säilinud ning kaardid on osutunud ajuti ebatäpseks.

“Kahe nädala eest käisime Vääna-Posti ümbruses, aga ei oska öelda, mis numbrit see blindaaÏ täpselt kannab. Kas see oli ikka see koht, kus me arvasime, et käisime,” ütles Treufeldt.

Punker oli vett täis ja sellele pääses vaid peale ronima, veel tõdesid uurijad, et alale on suhteliselt palju prahti veetud. “Tallinna-Paldiski maanteelt on koht hästi ligipääsetav ja nähtav, aga reaalne huvi selle vastu puudub. Info, mida koht endast kujutab, on puudulik,” ütles Treufeld.

Aastatel 1912–1918 Soome lahe äärde rajatud Peeter Suure merekindluse maarinde kaevikusüsteemi kuulunud betoonpunkrid Harjumaal on Treufeldti sõnul väga erinevas seisus ja osaliselt vee all, mis võib olla tingitud kogumiskraavide kinniajamisest.

Harku, Saue, Saku ja Kiili valla geograafilise tegevuspiirkonna turismi arengustrateegia põhjal on Peeter Suure merekindlus üks turismimagneteid.

Strateegia koostaja ekspert Esta Tamm ütles, et kindluse rajatistest on tutvumiseks kavas korda teha esialgu üks, valikusõelal on Suurupi, Laagri ja Humala. Ka on kavas aktiivselt kasutusele võtta Suurupi tuletornid. “Esialgu on plaan, et nii palju kui võimalik ja kui muinsuskaitse lubab, puhastatakse rajatised võsast,” ütles Tamm.

Kohavalik eeldab uuringuid

Ekspositsiooniks sobiva koha väljavalimine eeldab põhjalikke uuringuid, et turistide-huviliste meelitamisel osataks arvestada keskkonna ja nahkhiirte erivajadusi.

Järgmisel ja ülejärgmisel aastal valmistatakse ette reklaammaterjalid, infostendid ja -tahvlid. Nelja valla koostöös moodustatud mittetulundusühingut esindav Deiw Rahumägi lisas, et kindlasti peab vähemalt ühe korrastatava punkri juurde saama bussiga.

Kommentaar

Jüri Pärn, Hiiumaa militaarajalooseltsi juhatuse esimees

Jätkuks ainult neid, kes vaevuvad selliste asjadega tegelema! Aga neile, kel oleks raha, ei tundu see ilmselt atraktiivne, sest ei too küllalt palju sisse.

Turistidele läheb peale, kui “põhiatraktsiooni” kõrval on ka midagi muud huvipakkuvat. Nagu näiteks Saaremaal on Angla tuulikud või Kaali kraater – need on omamoodi väikesed turismikompleksid ja meelitavad pikemalt peatuma. Niisamuti võiks selle punkri juures olla veel midagi: kui naisele-lapsele ei meeldi maa alla kolama minna, siis leiaksid nad sealsamas muud tegevust.

Tänassilma-Laagri piirkonda saaks teha militaarajaloolise matkaraja, seal on ligistikku üsna palju selliseid objekte, mida näidata. Minu meelest võiks turistide jaoks säilitada ja kättesaadavaks teha ka uuemaid militaarrajatisi ja -hooneid. Üldjuhul peetakse noid koledaks ja ohtlikuks, ent unustatakse ära, et meie ise, Eesti elanikud, oleme nad sellisteks teinud.