Vana Kompasna linnaosa algasukad olid tatarlased

AJALUGU Aastaga sundis Vene võim tatarlastega abielluma üle poolesaja eesti neiu

Aleksander Kivi 1966. aastal ilmunud raamatu “Tallinna tänavad” andmeil asusid Lomonossovi (praegu Gonsiori), Gogoli (praegu Raua), Pronksi ja Ülem-Jõe (praegu osaliselt Reimanni) piirkonnas Suur- ja Väike-Kompassi tänavad, mida kutsuti ka Suur- ja Väike-Kompasnaks.

1966. aastal oli alles veel Kesk-Kompassi tänav, mis varasematel aegadel kandis Kesk-Kompasna tänava nime. Kogu seda piirkonda nimetati Kompasnaks. Arvatavasti said need tänavad oma nime selles piirkonnas asunud Kompassi-nimelise kõrtsi järgi.

Politseiaias kasvatati juurikaid

Kompasna piiride osas üksmeelne seisukoht puudub. Enamasti on selle linnaosaga seostatud kummalgi pool Härjapea oja asunud ala Narva maanteest kuni Tartu maanteest lõuna poole jäävate aladeni. Kompasnast ida pool asus suurem hoonestamata ala, kus varasemal ajal olid juurviljaaiad. Tänapäeval on sellest alast hoonestamata jäänud Gonsiori ja Kunderi tänava vaheline park, mis varasemal ajal Politseiaia nime kandis.

Läänepoolseks piiriks oli endise Vene turu ääres ehk hilisema teenindusmaja piirkonnas asunud Lootuse Seltsi aed ning hiljem Kalevi spordiväljak.

Seega võib Kompasna hulka lugeda ka Jaani seegi ümbruskonda, kus juba keskajal asus Kivisilla nime kandnud väike eeslinn. See kohanimi tulenes üle Härjapea jõe viinud vanast sillast.

Kui Tartu maantee algus oli juba varem hoonestatud, siis Narva maantee äärne hoonestus on hilisemat päritolu, sest keskajal laius sellel kohal veel meri. Küll aga võisid hooned paikneda praeguse Raua tänava ääres, mis tol ajal asendas Narva maanteed ning suundus Kadriorgu ning sealt edasi Pirita ja Viimsi poole.

Waxelbergi 1688. aasta linnaplaani järgi asus tollal merepiir Narva maanteest vaid ligi sada meetrit põhja pool. Ühel 1683. aasta linnaplaanil on praeguse Gonsiori ja Maneeži tänava piirkonnas fikseeritud ka tänavad. Samal linnaplaanil on endise maneeži kohal suurem tiik. Teine säärane tiik on Narva maantee alguses.

Märksa kompaktsema hoonestusega linnaosa kujunes välja 18. sajandi keskel. Sellest ajast pärit linnaplaanilt võib leida piirkonnast tihedat hoonestust. Kirjalikud allikad Kompasna hoonetest pärinevad veidi hilisemast ajast. Rudolf Sirge andmeil on selle kandi vanimaks dokumendiks Narva mnt 28 asunud maja ja krundi ostu-müügileping 1769. aastast.

Asumi asutasid Vene mereväelased

Kompasna oli juba oma kujunemise ajal rahvusliku koosseisu poolest väga kirev linnaosa. Paljud esialgsetest elanikest olid Vene mereväelased. Teenistusaeg Vene sõjaväes oli tollal 25–30 aastat. Imelikul kombel oli soldatite ja madruste seas palju tatarlasi.

Katariina II tegi suuri jõupingutusi, et vallutatud alade rahvaid venestada. Üheks selliseks abinõuks oli Rudolf Sirge andmeil korraldus eesti tüdrukute ja tatarlastest mereväelaste sunduslikuks abiellumiseks.

Pühavaimu kiriku abieluregistrist võib leida, et 1794. aastal registreeriti korraga mitmekümne tatari madruse ja allohvitseri abielu eesti neidudega. Nende registreerimiste erilist iseloomu lubab oletada õpetaja lisatud lühike märkus: “Valitsuse käsu kohaselt.”

Ühe aasta jooksul sundis Vene võim ainuüksi Tallinnas abielluma enam kui 50 eesti neidu.

Nii kujunes Kompasna juba algusest peale paljurahvuseliseks ning Tallinna oludes kauaks omanäoliseks, vabameelseks ja vastuoluliseks linnaosaks, kus kehtisid veidi teistsugusemad väärtushinnangud ning võimu eriti ei austatud. Hiljem asus sellesse piirkonda elama ka juute, kes andsid piirkonnale oma värvingu.

Veel 1920. aastatel elas Kompasnas kümmekond tatarlaste peret. 1930. aastate keskel oli alles vaid üks pere. Tatarlaste käekäiku Tallinnas ei ole lihtne jälgida, sest nimede paneku ajal anti neist paljudele eesti, saksa, vene või juudi nimi.

Kompasna kirev ja omapärane ajalugu väärib veel mitmeid kordi selle vana linnaosa juurde tagasi tulemist, et kokkuvõttes saada kasvõi põgus ülevaade selle omapärase kultuuriladestuse eripärast.